Äʹššummuš jiijjâs ǩiõʹlle ij leäkku pâi vueiʹtlvaž lääʹjj meâldlânji, päljste võõrâs ǩiõllbaromettartuʹtǩǩummuž
Määŋg ruõccǩiõllsa iʹlmmte, što siʹjjid jeät kääzzkõsttu kueiʹtǩiõllsaž kooʹddin jiijjâz ǩiõʹlle. Sääʹmǩiõllsa ǩiõččlâʹstte måtam veeʹrd tieʹđteʹmesvuõđ da ouddkäddmõõžžid äʹššummšest da reâuggmõõžžâst. Sieʹvvemǩiõllsa jåuʹdde täujja tiʹllʼjed tuulk veʹrǧǧneeʹǩǩ peäʹlest. Täk ääʹšš puäʹtte ouʹdde täʹbbe õlmstõttum ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi seuʹrrjembaromettrin.
Vaʹǯǯtõõzz õõutverddsaž kääzzkõõzz täʹǩǩummšest kuhttu meersažǩiõʹlle
Eeʹjj 2024 ǩiõllbaromettrest čiõlǥteš Lääʹddjânnam kueiʹtǩiõllsaž kooʹddi aassjin, mäʹhtt ǩiõlʼla vuõiggâdvuõđ da kääzzkõõzz teâuddje sij dommkooʹddin. Kõõjjõʹsse vaʹsttee 5130 tiuddâkksaž oummu. Baromettar puäđõõzz čuäʹjte, što ǩiõlltoobdâlm lij puârrnam Lääʹddjânnmest iiʹjji 2020–2024. Šuurab vuässõs vaʹstteeʹjin ko ouddâl ǩiõččlâʹstte ruõcc- da lääʹddǩiõllsai kõskksaž kõskkvuõđid pueʹrren leʹbe samai pueʹrren.
Čiõlǥtõs kuuitâǥ čuäʹjat, što ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummšest lie čiõlgg jeärtõõzz ǩidd ååreeʹl tõʹst, lij-a kååʹdd jäänbõsǩiõll ruõcc- avi lääʹddǩiõll. Kooʹddin, koin ruõccǩiõll lij uuʹccbõsǩiõll, ruõccǩiõllsaž õõlmâs kääzzkõõzzi tääʹzz ǩiõččlââʹstet heäjben veʹrddeeʹl ruõcc- leʹbe lääʹddǩiõllsai vasttõõzzid kooʹddin, koin ruõccǩiõll lij jäänbõsǩiõll.
”Digitaalʼla õõlmâs kääzzkõõzz lie väʹǯǯel ǩiõllvuõiggâdvuõđi peäʹlnn. Ruõccǩiõllsa lie čiõlggsânji jäänab tååđteeʹm vueiʹttemvuõđid ââʹnned digikääzzkõõzzid jiijjâz ǩiõʹlle kueiʹtǩiõllsaž kooʹddin. Ǩiõlltoobdâlm tõn sâjja lij puârrnam eeʹjjest 2020”, ceälkk tuʹtǩǩeei Isak Vento Åbo Akademist.
Sääʹmǩiõllsai årra ohjjâʹvve tieʹđteʹmesvuõtt da ouddkäddmõõžž
Sääʹmbaromettar 2024 čiõlǥti vuõss vuâra kääzzkõõzzi õõʹnnʼji sâjja sääʹmǩiõll-lääʹjj pirrsa kuulli veʹrǧǧniiʹǩǩi vuäinlmid säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummšest. Kõõjjõõzz ohjjeeš organisaatioid, kook taʹrjjee sääʹmǩiõll-lääʹjj meâldlaž kääzzkõõzzid. Kõõjjõʹsse vaʹsttee õhttsiʹžže 159 tuâjjla leʹbe sij ouddoummu. Jäänbõs vaʹstteeʹjin ärvvtõʹlle täid aaʹššid sij organisaatiost uuʹccmõsân miâlggâd pueʹrren: teâttmõš säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđin, vuõiggâdvuõđid õhttneei ǩiõlltoobdâlm, vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš da digitaalʼla kääzzkõõzz.
Vaʹstteeʹji mieʹldd äʹššummuš sääʹmǩiõʹlle ij leäkku pâi vueiʹtlvaž lääʹjj meâldlânji. Lââʹssen raportõʹstteš ǩiõldlaž ǩiõččlâsttmõõžžid tobdlmest da kääzzkõõzzi teâuddjummšest. Nuʹtt äʹššneeʹǩǩ ko še tuâjjla ǩiõččlâʹstte måtam veeʹrd tieʹđteʹmesvuõđ da ouddkäddmõõžžid sääʹmǩiõllsažvuõđ diõtt.
”Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid jeät taʹrjjuku systemaattlânji. Väʹlddvueʹss vaʹstteeʹjin iʹlmmte, što sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz jeät pâi taʹrjjuku ni teʹl, ko äʹššneǩ tõn räukk. Puäđõs lij huõl counni tõn diõtt, ko sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz taʹrjjummuš lij täi organisaatioi lääʹjjmeâldlaž õõlǥtõs”, tuâtt konsultt Kati Eriksen Arvil Oy:st.
Sieʹvvemǩiõllsa tåʹbdde ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđeez samai puârast
Eeʹjj 2024 sieʹvvemǩiõllbaromettrest čiõlǥteš lääʹdd da lääʹddruõcc sieʹvvemǩiõl õõʹnni oummuin, mäʹhtt sij ǩiõlʼla vuõiggâdvuõđ lie teâuddjam. Kõõjjõʹsse vaʹsttee 228 tiuddâkksaž oummu.
Miârkteei puäđõs lij, što nuʹtt 70 %:st sieʹvvemǩiõllsai äʹššeemvuõʹjjin veʹrǧǧneǩ leʹbe õõlmâs kääzzkõõzz tåimmneǩ ij tååim lääʹjjšiõttummuž oudldem naaʹlin, da äʹššneǩ jåudd tiʹllʼjed tuulk veʹrǧǧneeʹǩǩ peäʹlest. Lääʹddruõcc sieʹvvemǩiõl õõʹnni oummuin tuulki vuäǯǯamvuõtt lij joba tän heäjab.
Sieʹvvemǩiõllsa teäʹtte kuuitâǥ samai puârast ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđeez. Âlddsin puk vaʹstteei (96 %) âʹnne sij ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid täʹrǩǩen.
”Lääʹddruõcc sieʹvvemǩiõl tuulki vuäǯǯamvuõtt lij õinn heäjj, mii šõddad ǩiõl õõʹnni oummuid vaʹǯǯtõõzz vuässõõttmest da teâđ vuäǯǯmõõžžâst. Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin õnnum mååustsoiʹttjemkääzzkõs šõddad peeʹlljteʹmes oummuid da še jeeʹres lääʹmes oummui tuʹlǩǩeemkääzzkõõzzid õõʹnni oummuid pâʹjjelviõkksaž cõgldõõzz jeeʹresnallšem kääzzkõõzzid piâssmõʹšše”, mušttal tuʹtǩǩeei Päivi Rainò Humaniistlaž ämmatõllškooulâst.
Sieʹvvemǩiõllsaž peeʹlljteʹmes oummuin lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad Kela riâššâm tuʹlǩǩeemkääzzkõõzz lääʹmes oummui tuʹlǩǩeemkääzzkõõzzâst uvddum lääʹjj mieʹldd. Tuʹlǩǩeemkääzzkõslääʹjj toimmupiijjmõõžž seuʹrrjummuš kooll sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeriaaʹje.
Vuõiggâdvuõttministeria seuʹrrai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž
Vuõiggâdvuõttministeria tiʹllʼji baromettrid, da tõk lie vueʹssen ministeria tuâjaid kuulli ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž seuʹrrjummšest. Ministeria väldd puäđõõzzid lokku, ko tõt valmštââll taʹnni halltõõzz mušttlõõzz ǩiõll-lääʹjjšiõttummuž suåvldummšest, koon uuʹdet eeʹttiǩ-kådda.
Baromettar-rapoorti jurddi oudste tuʹtǩǩeeʹji vuäinlmid tuʹtǩǩummšest ouʹdde puättam kõskksaž kõõččmõõžžin.
Tobdstõõđ tuʹtǩǩeempuäđõõzzid:
Lââʹssteâđ:
tuʹtǩǩeei, doseʹntt Isak Vento, Åbo Akademi, teʹl. 040 542 0293, [email protected]
tuʹtǩǩeei, doseʹntt Päivi Rainò, Humak, teʹl. 040 034 9201, [email protected]
konsultt Kati Eriksen, Arvil Oy, teʹl. 040 188 3370, [email protected]
äʹšštobddi Inga Kauppi, vuõiggâdvuõttministeria, teʹl. 0295 150 312, ouddnõmm.sokknõ[email protected]