Jieijâs kielân ášástâllâm ij lah aldagin ain máhđulâš laavâ miäldásávt, čäittih vorâs baromeettertutkâmušah
Maaŋgah ruotâkielâliih almotteh, ete sii iä palvâl kyevtkielâlijn kieldâin sii jieijâs kielân. Sämikielâliih teivâdeh mottoom verd tietimettumvuođâ já munejurduid ášástâlmist já pargoost. Seevvimkielâliih kärttih távjá tiiláđ tuulhâ virgeomâháá peeleest. Taah ääših almoneh onne almostittum kielâlij vuoigâdvuođâi čuávvumbaromeetterijn.
Hástuseh ovtviärdásii palvâlem täähidmist kuohtuid aalmuglâškieláid
Ive 2024 kielâbaromeetterist čielgâdui Suomâ kyevtkielâlij kieldâi ässein, maht kielâliih vuoigâdvuođah já palvâlusah olášuveh sii päikkikieldâin. Koijâdâlmân västidii 5 130 olesahasâš olmožid. Baromeetter puátuseh čäittih, ete kielâpirrâdâh lii puáránâm Suomâst ivij 2020–2024. Ovdebáá stuárráb uási västideijein feeree ruotâ- já suomâkielâlij koskâsijd koskâvuođâid pyerrin tâi eromâš pyerrin.
Čielgâdâs kuittâg čáittá, ete kielâlij vuoigâdvuođâi olášuumeest láá čielgâ iäruh ton mield, lii-uv kieldâ eenâblohokielâ ruotâkielâ vâi suomâkielâ. Kieldâin, main ruotâkielâ lii ucceeblohokielâ, ruotâkielâlij almolij palvâlusâi tääsi feerejuvvoo hiäjubin ruotâ- tâi suomâkielâlij vástádâsâi iähtun kieldâin, main ruotâkielâ lii eenâblohokielâ.
“Digitaalliih almoliih palvâlusah láá hästeeh kielâvuoigâdvuođâi tááhust. Ruotâkielâliih láá čielgâsávt tutâmettumuboh máhđulâšvuođáid kevttiđ digipalvâlusâid jieijâs kielân kyevtkielâlijn kieldâin. Kielâpirrâdâhkis lii puáránâm ive 2020 rääjist,” iätá totkee Isak Vento Åbo Akademist.
Sämikielâláid čyecih tietimettumvuotâ já munejurduuh
Säämibaromeetter 2024 čielgâdij vuossâmuu tove palvâlusâi kevttei saajeest säämi kielâlaavâ suárgán kullee virgeomâhái uáinuid sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi olášuumeest. Koijâdâllâm čuosâttui ornijduumijd, moh fäälih säämi kielâlaavâ miäldásijd palvâlusâid. Baromeetter koijâdâlmân västidii ohtsis 159 parged tâi sii ovdâolmožid. Eenâbloho västideijee árvuštâlâi čuávuváid aašijd ornijdumestis ucemustáá kuáhtulâžžân: tiätu sämmilij kielâlijn vuoigâdvuođâin, vuoigâdvuođáid lahtojeijee pirrâdâh, vuoigâdvuođâi olášum já digitaalliih palvâlusah.
Västideijei mield sämikielân ášástâllâm ij lah ain máhđulâš laavâ miäldásávt. Lasseen raportistojii negativliih feeriimeh pirrâduvâst já palvâlusâi olášuumeest. Sehe äššigâsah já pargeeh kuáhtájeh mottoom verd tietimettumvuođâ já munejurduid sämikielâlâšvuođâ tiet.
“Sämikielâlijd palvâlusâid iä faalâ systemaatlávt. Váldu-uási västideijein almottij, ete sämikielâlâš palvâlem ij falluu ain ubâ talle, ko äššigâs tom pivdá. Puáđus lii várutteijee, ko sämikielâlij palvâlusâi faallâm lii täi ornijduumij lahâaasâtlâš kenigâsvuotâ,” konsult Kati Eriksen Arvil Uf:st pááhud.
Seevvimkielâliih tobdeh kielâlijd vuoigâdvuođâidis eromâš pyereest
Ive 2024 seevvimkielâbaromeetterist čielgâdui syemmilii já suomâruátálii seevvimkielâ kevttein, maht kielâliih vuoigâdvuođah láá olášum sii puotâ. Koijâdâlmân västidii 228 olesahasâš olmožid.
Merhâšittee puáđus lii, ete suullân 70 %:st seevvimkielâlij ášástâllâmtiilijn virgeomâhâš tâi almolii palvâlus toimâolmooš ij tooimâ lahâasâttem vaattâm vuovvijn, já äššigâs kárttá tiiláđ tuulhâ virgeomâháá peeleest. Suomâruátálii seevvimkielâ kevttein tuulhâi finnim lii vala taam-uv hiäjub.
Seevvimkielâliih láá kuittâg viehâ pyereest tiäđuliih kielâlijn vuoigâdvuođâinis. Masa puoh västideijeeh (96 %) aneh kielâlijd vuoigâdvuođâid jieijâs uásild tehálâžžân.
“Suomâruátálii seevvimkielâ tuulhâi finnim lii ain hiäju, mii toovvât kielâ kevtteid hástusijd uásálistmist já tiätufinniimist. Sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâin kevttum maasâdsuáittimpalvâlus hämmee peljittemáid já eres-uv vádulij tulkkumpalvâlusâi kevtteid merettes estuu sierâlágán palvâlussáid pesâmân,” totkee Päivi Rainò Humanistlii áámmátollâškoovlâst muštâl.
Seevvimkielâlijn peljittemijn lii vuoigâdvuotâ finniđ Kela ornim tulkkumpalvâlus vádulij ulmui tulkkumpalvâlusâin adelum laavâ mield. Tulkkumpalvâluslaavâ olášuttem čuávvum kulá sosiaal- já tiervâsvuođâministeriön.
Riehtiministeriö čuávu kielâlij vuoigâdvuođâi olášum
Riehtiministeriö tiilái baromeetterijd, já toh láá ministeriö pargoid kullee kielâlij vuoigâdvuođâi olášum čuávvum uási. Ministeriö huámmáš puátusijd, ko tot valmâštâl taan ive ovdâskoodán adelemnáál haldâttâs muštâlus kielâlahâasâttem heiviitmist.
Baromeetterraportij juurdâpuátuseh ovdâsteh totkei uáinuid tutkâmušâst oovdân pajanâm kuávdášlijn koččâmušâin.
Uáppáásm tutkâmpuátusáid:
Lasetiäđuh:
totkee, doosent Isak Vento, Åbo Akademi, p. 040 542 0293, [email protected]
totkee, doosent Päivi Rainò, Humak, p. 0400 349 201, [email protected]
konsult Kati Eriksen, Arvil Uf, p. 040 188 3370, [email protected]
äššitobdee Inga Kauppi, riehtiministeriö, p. 0295 150 312, ovdânommâ.suhânommâ@gov.fi