Bargojoavku evttoha ođđa lága arkeologalaš kulturárbbis 

opetus- ja kulttuuriministeriö
Julkaisuajankohta 24.10.2023 10.29
Type:Dieđáhus
Kivilohkareista muotoon aseteltu Jatulitarha.
Museovirgádâh / Soile Tirilä

Dološmuitolága ođasnuhttima válmmastallan bargojoavku evttoha, ahte arkeologalaš bázahusain mearriduvvolii ovdalačča viiddibut ođđa lágain. Dáláš dološmuitolohka gomihuvvolii ja eará lágat, mat čatnahuvvet láhkii, rievdaduvvole. 

Bargojoavku evttoha ođđa lága arkeologalaš kulturárbbis. Láhka guoskaduvvolii viiddibun go dáláš dološmuitoláhka, mas mearriduvvo dušše fásta dološbázahusain, luovos dološgálvvuin ja skiipagávdnosiin.

Arkeologalaš kulturárbái gulale arkeologalaš bázahusat, gávdnosat ja dain háhkkojuvvon dehe buvttaduvvon diehtu. Láhkii gulalii logahallan arkeologalaš bázahusain. Gávdnosat livčče ovdamearkka dihte olbmuid gárvvistan, ávdnen dehe geavahan biergasat, mat livčče gávdnon eatnamis dehe čázis, ja maid eaiggát ii livčče dieđus dehe mii ii sáhtále čujuhuvvot. Dasa lassin lágas meroštallojuvvolii sierra sámi arkeologalaš kulturárbi viiddit arkeologalaš kulturárbbi oassin.

Áigerájit ja váfistanmeannudeapmi čielggasmahttit ráfáiduhttinvuloš čuozáhagaid

Lágas mearriduvvolii arkeologalaš kulturárbbi seailluheamis. Oassi arkeologalaš bázahusain ráfáiduhttojuvvole dás duohkonai njuolga lága vuođul, muhto kritearat aiddostahttojuvvole áigerájiiguin. 

Lága vuođul livčče ráfáiduhtton jagi 1860 dehe dan árat áiggi arkeologalaš bázahusat ja dološgálvvut. Dihto arkeologalaš bázahusaid oasil áigerádjin livččii jahki 1721. Vudjon skiippaid ja sámi arkeologalaš kulturárbbi oasil áigerádjin livččii jahki 1917. Fuopmášahtti dološgálvvuid gávdnonguovllut ja bázahusat sáhtále ráfáiduhttojuvvot mearrádusain sierra. Dološgálvvuid gávdnomis galggalii ilmmuhit Musealágádussii, mii sáhtálii čatnat gávdnon gálvvu iežas čoakkáldahkii nu ahte máksá gálvvu gávdnái gávdnanbálkká.

Ráfáiduhtton arkeologalaš bázahussii ii oččole guoskat lobi haga. Suodjeguovllu mearrideami sadjái evttohuvvo meannudeapmi, mainna váfistuvvo ráfáiduhtton arkeologalaš bázahusa viidodat. Mudden, mii guoská ráfáiduhttinbuhtadusaid, čielggasmahttojuvvolii ja biddjojuvvolii áigái heivvolažžan. Maiddái lága rihkkuma ráŋggáštusat čielggasmahttojuvvole.

Musealágádus seillolii arkeologalaš kulturárbbi ráfáiduhttima bearráigeahčči eiseváldin, ja guvllolaš ovddasvástádusmuseaid áššedovdirolla aiddostahttojuvvolii. Mearrádusat sámi arkeologalaš kulturárbbi birra čovdojuvvole sámi arkeologalaš kulturárbbi lávdegottis, mii evttohuvvo vuođđudeami várás Musealágádusa oktavuhtii.

Láhkaođastusain háliiduvvo ovddidit arkeologalaš kulturárbbi seailun máŋggahápmásažžan, dorvvastuvvot arkeologalaš kulturárbbi dutkamuš sihke ovddiduvvot searvan arkeologalaš kulturárbbi seailluheapmái ja dikšumii. Ulbmilin lea maid čielggasmahttit arkeologalaš kulturárbbi láhkaásaheami gori eará láhkaásaheapmái ja váfistit sierra beliid searvanvejolašvuođaid ja riektedorvvu. 

Bargojoavku lea ráhkadan smiehttamušas láhkaovdanbuktojupmin. Smiehttamušas govviduvvojit válmmastallanbarggu bohtosat ja bargojoavkku evttohus láhkaásaheami ođasteami várás. Bargojoavkku smiehttamuššii gullet sierraoaivilat. Bargojoavkku smiehttamušas ordnejuvvo čuovvovaččat cealkámušgulaskuddan. 

Lassidieđut: ráđđehusráđđi Hanna Kiiskinen, t. 0295 330 086


Pargojuávkku iävtut uđđâ laavâ arkeologâlii kulttuuräärbist

Toovlášmuštolaavâ uđâsmittem valmâštâllâm pargojuávkku iävtut, ete arkeologâlijn pasâttâsâin asâttuuččij uđđâ lavváin vijđásubbooht ko ovdil. Tááláš toovlášmuštolaahâ komettuuččij já eres áášán lahtojeijee laavah nubástuttuuččii.

Pargojuávkku iävtut uđđâ laavâ arkeologâlii kulttuuräärbist. Laahâ heiviittuuččij vijđásubbooht ko tááláš toovlášmuštolaavâ, mast asâttuvvoo tuše fastâ toovlášpasâttâsâin, pođos toovláštävirijn já kärbiskávnusijn. 

Arkeologâlâš kulttuuráárbán kulâččii arkeologâliih pasâttâsah, kávnuseh já tain hahhum tâi pyevtittum tiätu. Laahân kulâččij luvâttâllâm arkeologâlijn pasâttâsâin. Kávnuseh liččii ovdâmerkkân ulmuu rähtim, muttem tâi kevttim tävireh, moh liččii kavnum enâmist tâi čääsist, já moi omâsteijee ij ličij tiäđust tâi mon ij puávtáččij čäittiđ. Lasseen laavâst miäruštâlluuččij sierâ sämmilâš arkeologâlâš kulttuurärbi vijđásub arkeologâlii kulttuuräärbi uássin.

Äigirääjih já nanodemmonâttâllâm čielgâsmittiđ rávhuiduttemnáál čuosâttuvâid

Laavâst asâttuuččij arkeologâlii kulttuuräärbi siäiludmist. Uási arkeologâlijn pasâttâsâin rávhuiduttuuččii puátteevuođâst-uv njuolgist laavâ vuáđuld, mutâ kritereh tärkkilistuuččii äigirajijguin. 

Laavâ vuáđuld rávhuiduttum liččii ive 1860 tâi ton ovdil šoddâm arkeologâliih pasâttâsah já toovláštävireh. Tiätu arkeologâlij pasâttâsâi uásild äigirääijin ličij ihe 1721. Kärbispasâttâsâi já sämmilâš arkeologâlâš kulttuuráárbán kullee arkeologâlij pasâttâsâi äigirääijin ličij ihe 1917. Merhâšittee toovláštävirij kavnâmkuávluid já pasâttâsâid ličij máhđulâš rávhuiduttiđ sierâ miärádâssáin. Toovláštävirij kavnâmist kolgâččij almottiđ Museovirgádâhân, mii puávtáččij lahteđ kavnum täävvir čuágálduvâidis mäksimáin täävvir kävnei kavnâmpäälhi.

Rávhuiduttum arkeologâlii pasâttâs ij uážuččij mutteđ lovettáá. Syejikuávlu meridem sajan iävtuttuvvoo monâttâllâm, moin rávhuiduttum arkeologâlii pasâttâs vijđesvuotâ nannejuvvoo. Rávhuiduttemsajanmávssoid kyeskee njuolgâdusah čielgâsmittuuččii já puohtuuččii ääigi táásán. Meiddei laavâ rikkomist čuávvoo ráŋgáštâsah čielgâsmittuuččii. 

Museovirgádâh siäiluččij arkeologâlii kulttuuräärbi rávhuiduttem koccee virgeomâhâžžân, já kuávlulij ovdâsvástádâsmuseoi äššitobdeerooli tärkkilistuuččij.  Sämmilii arkeologâlâš kulttuuráárbán kyeskee miärádâsah čovduuččii sämmilii arkeologâlii kulttuuräärbi lävdikoddeest, mon iävtutteh vuáđudiđ Museovirgáduv ohtâvuotân.

Lahâuđâsmitmáin halijdeh ovdediđ arkeologâlii kulttuuräärbi siäilum maaŋgâmuáđusâžžân, turviđ arkeologâlii kulttuuräärbi tutkâmuš sehe ovdediđ arkeologâlii kulttuuräärbi siäiludmân já tipšomân uásálistem. Mittomeerrin lii meiddei čielgâsmittiđ arkeologâlâš kulttuuráárbán kyeskee lahâasâttem koskâvuođâ eres lahâaasâtmân já nanodiđ sierâ uásipeelij uásálistemvuoigâdvuođâid já riehtitorvo. 

Pargojuávkku lii ráhtám smiettâmušâs lahâiävtuttâssân. Smiettâmušâst valdâluvvojeh valmâštâllâmpargo puátuseh já pargojuávhu iävtuttâs lahâasâttem uđâsmitmân. Pargojuávhu smiettâmušân kuleh sierâuáivileh. Čuávuvâžžân pargojuávhu smiettâmuš vuolgâttuvvoo celkkimnáál.

Lasetiäđuh: haldâttâsrääđi Hanna Kiiskinen, p. 0295 330 086


Tuâjj-joukk eʹtǩǩad ođđ lääʹjj arkeolooglaž kulttuurääʹrbest 

Tuâlʼjõžmošttlääʹjj oođummuž valmštõõllâm tuâjj-joukk eʹtǩǩad, što arkeolooglaž paaʒʒtõõzzin šiõtteʹčeš ääiʹjab veiddsubun ođđ laaʹjjin. Ânnʼjõž tuâlʼjõžmošttlääʹjj kååʹmteʹčeš da jeeʹres äšša õhttneei laaʹjjid moottčeš.

Tuâjj-joukk eʹtǩǩad ođđ lääʹjj arkeolooglaž kulttuurääʹrbest. Lääʹjj suåvldeʹčeš veiddsubun ko ânnʼjõž tuâlʼjõžmošttlääʹjj, koʹst šiõtteet tåʹlǩ põõšši tuâlʼjõžpaaʒʒtõõzzin, pååđ tuâlʼjõžkaauʹnin da käärabkäunnsin. 

Arkeolooglaž kulttuurärbba kuulče arkeoloogla paaʒʒtõõzz, käunnaz da tõin haʹŋǩǩuum leʹbe puuʹtʼtum teâtt. Lääʹǩǩ âânči seʹst loǥstõõǥǥ arkeolooglaž paaʒʒtõõzzin. Käunnaz leʹčče ouddmiârkkân oummu valmštem, muʹtstõõllâm leʹbe âânnam kääuʹn, kook leʹčče käunnʼjam määddast leʹbe čääʹʒʒest, da kooi vuäʹmsteei ij leʹčče tiõttum leʹbe koon jeät vuäitče čuäʹjted. Lââʹssen lääʹjjest meärtõõlčeš jeäʹrben sääʹm arkeolooglaž kulttuurääʹrb vueʹssen veiddsab arkeolooglaž kulttuurääʹrbest.

Äiʹǧǧraaj da raʹvvjem-mõõntõõllmõš tuejjee čiõlggsubun paaiʹǩid, koid rääuhtet

Lääʹjjest šiõtteʹčeš arkeolooglaž kulttuurääʹrb seeiltummšest. Vueʹzz arkeolooglaž paaʒʒtõõzzin rääuhteʹčeš še pueʹttiääiʹj vuõiʹǧǧest lääʹjj nuäjain, leâša kriteeʹrid tääʹrǩteʹčeš äiʹǧǧraajivuiʹm. 

Arkeoloogla paaʒʒtõõzz, kook leʹčče eeʹjjest 1860 leʹbe tõn puärrsab, leʹčče lääʹjj nuäjain rääuhtum. Tiõttum arkeolooglaž paaʒʒtõõzzi vueʹzzeld äiʹǧǧraajj leʹčči eeʹǩǩ 1721. Vuäjjam käärbi da sääʹm arkeolooglaž kulttuurärbba kuulli arkeolooglaž paaʒʒtõõzzi äiʹǧǧraajjân leʹčči eeʹǩǩ 1917. Miârkteei tuâlʼjõžkaauʹni kaunnâmvuuʹdid da paaʒʒtõõzzid leʹčči vueiʹtlvaž rääuhted jeäʹrben tuʹmmstõõǥǥin. Tuâlʼjõžkaauʹni kaunnmõõžžâst õõlǥči iʹlmmted Museokonttra, kååʹtt vuäitči õhtteed kaunnum kääuʹn norldõõǥǥees määuʹseeʹl kääuʹn kaunnʼja kaunnâmpääʹlǩ.

Rääuhtum arkeolooglaž paaʒʒtõʹsse ij vuäǯǯče likktõõllâd lååʹvtää. Suejjvuuʹd mieʹrrummuž sâjja eʹtǩǩeet mõõntõõllmõõžž, koin raʹvvjet rääuhtum arkeolooglaž paaʒʒtõõzz veeidasvuõđ. Rääuhtemkoʹrvvõõzzid kuõskki šiõttõõllmõõžž tuejjeʹčeš čiõlggsubun da ääiʹjtässʼsiʹžžen. Raŋstõõzzid, kook seuʹrrje veäʹr tuejjummšest lääʹjj vuâstta, tuejjeʹčeš še čiõlggsubun. 

Museokoontâr seeilči arkeolooglaž kulttuurääʹrb rääuhtummuž vuåppi veʹrǧǧneʹǩǩen, da vooudlaž vasttõsmuseoi äʹšštobddirool tääʹrǩteʹčeš. Säʹmmlai arkeolooglaž kulttuurääʹrb kuõskki tuʹmmstõõǥǥid čååudčeš sääʹm arkeolooglaž kulttuurääʹrb luʹvddkååʹddest, koon vuâđđummuž Museokonttâr õhttvuõʹtte eʹtǩǩeet.

Lääʹǩǩoođummšin haaʹleet oouʹdeed arkeolooglaž kulttuurääʹrb seillmõõžž määŋghämmsiʹžžen, staaneed arkeolooglaž kulttuurääʹrb tuʹtǩǩummuž di oouʹdeed vuässõõttmõõžž arkeolooglaž kulttuurääʹrb seeiltummša da håiddmõʹšše. Täävtõssân lie še tuejjeed čiõlggsubun arkeolooglaž kulttuurääʹrb kuõskki lääʹjjšiõttummuž kõskkvuõđ jeeʹres lääʹjjšiõttummša da raʹvvjed jeeʹres toiʹmmjeeʹji vuässõõttâmvuõiggâdvuõđid da vuõiggâdvuõttstaan. 

Tuâjj-joukk lij tuejjääm smiõtldõõǥǥâs lääʹǩǩeʹtǩǩõssân. Smiõtldõõǥǥâst kovveet valmštõõllâmtuâj puäđõõzzid da tuâjj-joouk eʹtǩǩõõzz lääʹjjšiõttummuž oođeem diõtt. Tuâjj-joouk smiõtldõk âânn seʹst järrneei vuäinlmid. Tuâjj-joouk smiõtldõõǥǥâst jäʹrjstet pueʹtti läuʹǩǩen ciâlkâlmkõrvvi.

Lââʹssteâđ: halltõsduumšeǩ Hanna Kiiskinen, teʹl. 0295 330 086