Hoppa till innehåll

Loppâraapoort sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs oovdedmist

opetus- ja kulttuuriministeriö
Julkaisuajankohta 15.4.2021 10.30 | Julkaistu suomeksi 15.4.2021 klo 10.38
Dieđáhus
Nainen saamenpuvussa askartelee

Máttááttâs- já kulttuurministeriö asâttij kuovâmáánust 2020 sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ovdedempargojuávhu, mon pargon lâi tarkkuđ sämikielâlii arâšoddâdem sehe sämimáttááttâs tile olesvuottân. Pargojuávhu pargo toorjân porgâttii nelji sierânâsčielgiittâs já kullii vijđáht äššitobdeid. Raapoort adelui 15.4.2021 máttááttâsminister Jussi Saramon já staatâčällee Tuomo Puumalan.

Sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs finnim fastâ vuáđun oles enâmist váátá raapoort mield káidusohtâvuođâi anneem ovdiist eenâb sehe nubástusâid máttááttâs njuolgâdussáid. Pargojuávhu mield máttááttâs kvaliteet oovdedmân tarbâšuvvoo eenâb ääigitásásâš sämikielâlâš oppâmateriaal. Sämikielâin nuorttâlâškielâ máttááttâs ovdedem pajeduvvoo raportist hoppuumussân, tastko nuorttâlâškielâ lii sämikielâin (anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ) uhkevuálásumos.

- Sämikielâlâš máttááttâs lii ohtâ tehálumosijn algâaalmug puátteevuotân vaigutteijee tahhein já škoovlâ merhâšume sämikielâ, -kulttuur ja sämmilâšsiärváduv puátteevuotân ij pyevti liijkás tiäduttiđ. Sämikielâlii máttááttâsâst lii tábáhtum positiivlâš ovdánem, mon lii tuođâi tehálâš nanodiđ tienuuvt, ete sämmilij vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân olášuvá arâšoddâdmist kidâ ollâ tääsi räi, eeđâi máttááttâsminister Jussi Saramo raapoort luovâttemtilálâšvuođâst.

Sämikielâ kielâpiervâleh nanosubbooht uássin arâšoddâdem

Raportist pargojuávkku iävtut, ete sämikielâlâš arâšoddâdem nanoduvvoo eromâšávt sämmilij päikkikuávlu ulguubeln. Sämikielâi iäláskitmân lii ovdedum ive 1993 rääjist vuálá škovlâahasáid párnáid čuosâttum sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltoimâ. Kielâpiervâlij áánsust sämikielâi aktiivlij sárnoi meeri lii šoddâm čuođij ulmuiguin. Pargojuávkku ana tehálâžžân, ete sämikielâ kielâpiervâleh tuáimih uássin arâšoddâdem. Tääl sämikielâ kielâpiervâlijn iä lah mainâšumeh arâšoddâdemlaavâst, já taid iä meid tuubdâst arâšoddâdemvuávám vuáđđusijn. 

- Sämikielâ kielâpiervâl lii čaittâšum lemin tuáimee vyehi iäláskittiđ uhkevuálásijd sämikielâid.  Kielâpiervâltooimâ lii-uv tárbu ovdediđ tienuuvt, ete ain eenâb párnáin lii máhđulâšvuotâ sämikielâ já -kulttuur oppâmân. Siämmáánáál sämmilâšpárnái máhđulâšvuođâid finniđ jieškielâlii, kvaliteetlii arâšoddâdem kalga tuárjuđ, pahudij staatâčällee Tuomo Puumala

Sämikielâlii arâšoddâdem- já máttááttâspargovievâ finnim kalga pyerediđ

Pargojuávkku iävtut raportist tooimâid sämikielâ mättee amnâsmáttáátteijei škovlim lasseetmân já koordinistmân. Maaŋgâ oppâamnâsist máttááttâs kalga adeliđ suomâkielân, ko ij lah sämikielâlâš máttáátteijee. Vänivuotâ lii meid arâšoddâdem máttáátteijein, luokamáttáátteijein, sierânâsmáttáátteijein já uáppustivrejeijein, kiäh máttáátteh sämikielân. 

Raportist iävtutteh ovdâsvástádâsoppâlájádâsâi nomâttem sehe sämikielâlii máttááttâspargovievâ já sämikielâlii sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargovievâ škovliittâsân. Soti-pargovievâ škovlimtáárbui uásild pargo toorjân tooimâi Tuuli Miettusii čielgiittâs. Taat čielgiittâs luovâttuvvoo oovtâst ovdedempargojuávhu raportijn máttááttâsminister Saramon já staatâčällee Tuomo Puumalan. 

Sämmilij uásálistem arâšoddâdem já máttááttâs oovdedmân kalga nanodiđ

Pargojuávhu mield sämmilij uásálistem- já vaiguttemmáhđulâšvuođâid arâšoddâdem já máttááttâs oovdedmân kolgâččii nanodiđ. Toimân iävtutteh eereeb iärrás lahâaasâtlijd vuovijd sehe máttááttâshaldâttuv toimâvuovij já ráhtusij čielgâsmittem. 

Pargojuávkku paajeed oovdân meid táárbu lasettiđ sämmilâštiäđu máttááttâs škoovlâin já uđâsmittiđ sämmilâštiäđu máttááttâsmateriaalijd. Oovdedmáin sämmilâštiäđu máttááttâs mere já kvaliteet puávtáččii eereeb iärrás kepidiđ eresárvusâšvuođâ já älkkeedittiđ sämmilâšpárnái já -nuorâi šoddâm jieijâs kulttuurân.

LIIŊKAH 

Sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ovdedempargojuávhu raapoort, Máttááttâs- já kulttuurministeriö almostitmeh 2021:25

Sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargovievâ škovlim tááláš tile já ovdedemtáárbuh - Čielgiittâs sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ovdedempargojuávkun, Máttááttâs- já kulttuurministeriö almostitmeh 2021:18, (Tuuli Miettunen)

Raapoort uássin pargojuávkku porgâttij čielgiittâsâid sämikielâlii máttááttâs- já arâšoddâdempargovievâ finniimist já škovlimpálgáin sehe čielgiittâsâid, ete maht sämmilâštiätu uáinoo vuáđumáttááttâs oppâmateriaalijn já mii lii sämikielâlij oppâmateriaalij tile. Taid almostittii 1.12.2020.

LASETIÄĐUH

Tiina Silander, pargojuávhu saavâjođetteijee, máttááttâs- já kulttuurministeriö, puh. 029 533 0188
Ulla Aikio-Puoskari, pargojuávhu värisaavâjođetteijee, sämitigge, puh. 010 839 3112

*****
 

Loahpparaporta sámegielaid ja sámegielat oahpahusa ovddideamis

Oahpahus- ja kulturministeriija ásahii guovvamánus 2020 sámegielaid ja sámegielat oahpahusa ovddidanbargojoavkku, man bargu lei dárkkodit sámegielat árrabajásgeassima ja sámeoahpahusa dili ollisvuohtan. Bargojoavkku barggu doarjjan barggahuvvojedje njeallje sierračielggadeami ja gullojuvvojedje viidát áššedovdit. Raporta geigejuvvui 15.4.2021 oahpahusministtar Jussi Saramoi ja stáhtačálli Tuomo Puumalai.

Sámegielaid ja sámegielat oahpahusa jođiheapmi bissovaš vuođu ala olles riikkas eaktuda raportta mielde, ahte gáiddusoktavuođat adnojuvvojit ávkin ain eanet ja ahte oahpahusa láhkanjuolggadusat rievdaduvvojit. Bargojoavkku mielde oahpahusa kvalitehta ovddideapmái dárbbašuvvo eanet varas sámegielat oahppamateriála. Golmma sámegielas nuortalašgiela oahpahusa ovddideapmi ovdanbuktojuvvo raporttas hohpolaččamussan, dasgo nuortalašgiella lea sámegielain (anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegiella) eanemus áitatvuloš.

-    Sámegielat oahpahus lea okta deháleamos áššiin, mii váikkuha eamiálbmoga boahttevuhtii, iige skuvlla mearkkašumi sámegielaid, kultuvrra ja sámeservoša boahttevuhtii sáhte ilá olu deattuhit. Sámegielat oahpahusas lea dáhpáhuvvan miehtemielalaš ovdánupmi, man lea hui dehálaš nannet nu, ahte sámiid vuoigatvuohta iežaset gillii ja kultuvrii ollašuvvá árrabajásgeassimis gitta alla dássái, dajai oahpahusministtar Jussi Saramo raportta geigendilálašvuođas.

Sámi giellabeasit nannoseappot oassin árrabajásgeassimis

Raporttastis bargojoavku evttoha, ahte sámegielat árrabajásgeassin nannejuvvo earenoamážit sámiid ruovttuguovllu olggobealde. Sámegielaid ealáskahttima várás lea gárgehuvvon jagi 1993 rájes vuollil skuvlaahkásaš mánáide oaivvilduvvon sámiid kultur- ja giellabeassedoaibma. Giellabesiid geažil sámegielaid aktiivvalaš hubmiid mearri lea lassánan čuđiiguin olbmuiguin. Bargojoavku atná dehálažžan, ahte sámi giellabeasit doibmet oassin árrabajásgeassimis. Dál sámi giellabeasit eai leat namuhuvvon árrabajásgeassinlágas, eaige dat dovdájuvvo maiddái árrabajásgeassinplána vuođuštusain.

- Sámi giellabeassi lea gávnnahuvvon doaibmi vuohkin ealáskahttit áitatvuloš sámegielaid.  Giellabeassedoaibma dárbbašage ovddideami dađi lági mielde, ahte ain eanet mánáin lea vejolašvuohta oahppat sámegiela ja kultuvrra. Seammá ládje galgá doarjut sámemánáid vejolašvuođaid oažžut iežasgielat, alladásat árrabajásgeassima, gávnnahii stáhtačálli Tuomo Puumala.

Sámegielat árrabajásgeassin- ja oahpahusbargoveaga juvssahahttivuođa galgá buoridit

Bargojoavku evttoha raporttastis doaibmabijuid sámegielalaš ávnnasoahpaheddjiid skuvlejumi lasiheami ja koordinerema várás. Máŋgga oahppoávdnasis oahpahusa gártet addit suomagillii, dasgo sámegielat oahpaheaddji ii leat oažžun ládje. Vátni lea maiddái árrabajásgeassima oahpaheddjiin, luohkkáoahpaheddjiin, sierraoahpaheddjiin ja oahppobagadalliin, geat oahpahit sámegillii.

Raporttas evttohuvvo, ahte sámegielat oahpahusbargoveaga ja sámegielat sosiála- ja dearvvašvuođasuorggi bargoveaga skuvlejupmái nammaduvvojit ovddasvástideaddji oahppolágádusat. Sode-bargoveaga skuvlendárbbuid oasil barggu doarjjan lei Tuuli Miettunena čielggadeapmi. Dát čielggadeapmi geigejuvvo oktan ovddidanbargojoavkku raporttain oahpahusministtar Saramoi ja stáhtačálli Tuomo Puumalai.

Sápmelaččaid oassálastima árrabajásgeassima ja oahpahusa ovddideapmái berre nannet

Bargojoavkku mielde sápmelaččaid oassálastin- ja váikkuhanvejolašvuođaid ovddidit árrabajásgeassima ja oahpahusa galggašii nannet. Doaibmabidjun evttohit earret eará láhkaásaheami vugiid ja maiddái oahpahushálddahusa doaibmavugiid ja ráhkadusaid čielggasmahttima.

Bargojoavku čalmmustahttá maiddái dárbbu lasihit sámedieđu oahpaheami skuvllain ja ođasmahttit sámedieđu oahpahusmateriálaid. Sámedieđu oahpahusa meari ja kvalitehta ovddidemiin sáhtášedje earret eará geahpedit sierraárvosašvuođa ja álkidahttit sámemánáid ja -nuoraid bajásšaddama iežaset kultuvrii.

LIŊKKAT 

Sámegielaid ja sámegielat oahpahusa ovddidanbargojoavkku raporta, Oahpahus- ja kulturministeriija publikašuvnnat 2021:25

Sámegielat sosiála- ja dearvvašvuođasuorggi bargoveaga skuvlejumi dálá dilli ja
ovddidandárbbut – Čielggadeapmi sámegielaid ja sámegielat oahpahusa ovddidanbargojovkui, 
Oahpahus- ja kulturministeriija publikašuvnnat 2021:18, Tuuli Miettunen

Oassin raporttas bargojoavkku barggahii čielggademiid sámegielat oahpahus- ja árrabajásgeassinbargoveaga juvssahahttivuođas ja skuvlenbálgáin ja maiddái čielggademiid das, mot sámediehtu dihtto vuođđooahpahusa oahppamateriálain ja mii lea sámegielat oahppamateriálaid dilli. Dat almmustahttojuvvojedje 1.12.2020.

LASSEDIEĐUT

  • Tiina Silander, bargojoavkku sátnejođiheaddji, oahpahus- ja kulturministeriija, tlf. 029 533 0188
  • Ulla Aikio-Puoskari, bargojoavkku  várresátnejođiheaddji, Sámediggi, tlf. 010 839 3112
     

*****

Loppraportt sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz õõudâsviikkâm pirr 

Mättʼtõs- da kulttuurministeria šiõttii täʹlvvmannust 2020 sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz õõuʹdeemtuâjj-joouk, koon tuâjjan leäi taʹrǩstõõllâd sääʹmǩiõllsa õuddpeâmm di sääʹm-mättʼtõõzz vueʹjj obbvuõttân. Tuâjj-joouk tuâj tuärjjan raajteš nellj pååđ čiõlǥtõõzz da kuʹlleš veiddsânji äʹšštobddjid. Rapoort luåvteš 15.4.2021 mättʼtõsministeeʹri Jussi Saramo da riikkpiisar Tuomo Puumala halddu. 

Sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsa mättʼtõõzz sättmõš põõšši vuâđ õõl veezz jânnam kaiʹbbai rapoort mieʹldd ougglõsõhttvuõđi äuʹǩǩummuž õõuʹdbuužž jäänab di muttsid mättʼtõõzz šiõtlmid. Tuâjj-joouk mieʹldd mättʼtõõzz tääʹzz õõuʹdeem diõtt taarbšet jäänab ääiʹjtässʼsaž sääʹmǩiõllsaž mättmateriaal. Sääʹmǩiõlin nuõrttsääʹmǩiõl mättʼtõõzz õõudâsviikkmõõžž kaaggât rapoortâst pukin ǩirrlumsen, ko nuõrttsääʹmm lij sääʹmǩiõlin (aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmm) vaarvuâllsumus.

-    Sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs lij õhttân pââimõs alggmeer pueʹttiäigga vaaikteei tuejjeeʹjen da sääʹmǩiõli, kulttuur da sääʹmõutstõõzz pueʹttiääiʹj tuejjeeʹjin škooul lij samai miârkteei sââʹjest. Sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzzâst õuddnummuš lij mõõnnâm meâttlõʹǩǩe, koon lij tuõđi vääžnai nââneed nuʹtt, što säʹmmlai vuõiggâdvuõtt jiijjâs ǩiõʹlle da kulttuuʹre teâuddai õuddpeâmmast õlltässa, cieʹlǩi mättʼtõsminister Jussi Saramo rapoort luåvtempoodd. 

Sääʹm ǩiõllpieʹzz nânnsubun vueʹssen õuddpeâmmast

Rapoortstes tuâjj-joukk eʹtǩǩad sääʹmǩiõllsaž õuddpeâmm nâânummuž aainâs säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn. Sääʹmǩiõli jeälltem õuʹdde lie rajjum vueʹll škooulâkksaid päärnaid jurddum säʹmmlai kulttuur- da ǩiõllpieʹsstååim eeʹjjest 1993 ääʹljeeʹl. Ǩiõllpieʹzzi diõtt sääʹmǩiõli aktiivlaž mainsteeʹji mieʹrr lij šorrnam čuõʹđi oummui mieʹldd. Tuâjj-joukk âânn täʹrǩǩen, što sääʹm ǩiõllpieʹzz toiʹmmje vueʹssen õuddpeâmmast. Tän poodd sääʹm ǩiõllpieʹzz jie leäkku peäggtum õuddpeâmmlääʹjjest, jeät-ka tõid tobdstuku ni õuddpeâmmplaan vuâđain.  

-    Sääʹm ǩiõllpieʹss lij očndõõttâm toiʹmmjeei neävvan jeällted vaarvuâlaž sääʹmǩiõlid.  Nuʹtt-ba ǩiõllpieʹsstååim lij tarbb õõuʹdeed nuʹtt, što õinn mäŋggsab päärnast lij vuäittmõš sääʹm ǩiõl da kulttuur mättjummša. Seämmanalla sääʹmpäärnai vueiʹttemvuõđid vuäǯǯad jiijjâsǩiõllsa, õll tääʹzz õuddpeâmm âlgg tuärjjeed, tuõđi riikkpiisar Tuomo Puumala

Sääʹmǩiõllsaž õuddpeâmm- da mättʼtemtuâjjlažkååʹdd vuäǯǯamvuõđ âlgg pueʹreed

Tuâjj-joukk eʹtǩǩad rapoortstes tååimaid sääʹmǩiõltäiddsaž aaunâsuʹčteeʹli škooultõõzz lââʹzztummša da koordinâsttma. Mäŋggan mättaunnsest mättʼtõõzz jooudât uʹvdded lääddas, ko sääʹmǩiõllsaž uʹčteʹl ij leäkku vuäǯǯmest. Sääʹmǩiõʹlle mättʼteei õuddpeâmm uʹčteeʹlin, klassuʹčteeʹlin, spesiaaluʹčteeʹlin da mättohjjeeʹjin lij še vääʹnn. 

Rapoortâst eʹtǩǩeet vaʹsttõskuõʹddi mättstroiʹttli nõõmummuž nuʹtt sääʹmǩiõllsa mättʼtemtuâjjlažkååʹdd ko sääʹmǩiõllsa sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj tuâjjlai škooultõʹsse. Soti-tuâjjlažkååʹdd škooultemtaarbi beäʹlnn tuâj tuärjjan lij Tuuli Miettunen čiõlǥtõs. Tän čiõlǥtõõzz luåvteš õhttna õõuʹdeemtuâjj-joouk rapoortin mättʼtõsminister Saramo da riikkpiisar Tuomo Puumala halddu. 

Säʹmmlai vuässõõttmõõžž õuddpeâmm da mättʼtõõzz õõuʹdummša âlgg nââneed

Tuâjj-joouk mieʹldd säʹmmlai vuässõõttâm- da vaaiktemvueiʹttemvuõđid õuddpeâmm da mättʼtõõzz õõuʹdummša õõlǥči nââneed. Tåimman eʹtǩǩeet jeeʹrab mieʹldd lääʹǩǩšiõtteem naaʹlid di mättʼtõsvaaldâšm toiʹmmjemnaaʹli da raajõõzzi čiõlggummuž. 

Tuâjj-joukk kägg õuʹdde še taarb lââʹzzted sääʹmteâđ mättʼtõõzz škooulin da oođeed sääʹmteâđ mättmateriaalid. Sääʹmteâđ mättʼtõõzz meäʹr da tääʹzz õõudummšin vuäitčeš jeeʹrab mieʹldd ooʹcceed jeeʹresärvvsažvuõđ ja hiâlpted sääʹmpäärnai da -nuõri jiijjâs kulttuur sizz šõddmõõžž.

LIIŊK 

Saamen kielten ja saamenkielisen opetuksen kehittämistyöryhmän raportti, Opetus- ja kulttuuriministeriön julkaisuja 2021:25

Saamenkielisen sosiaali- ja terveysalan henkilöstön koulutuksen nykytilanne ja
kehittämistarpeet – Selvitys saamen kielten ja saamenkielisen opetuksen kehittämistyöryhmälle, 
Opetus- ja kulttuuriministeriön julkaisuja 2021:18, Tuuli Miettunen

Vueʹssen rapoortâst tuâjj-joukk tuejjti čiõlǥtõõzzid sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs- da õuddpeâmmtuâjjlažkååʹdd vuäǯǯamvuõđ da škooultõspälggsi pirr di čiõlǥtõõzzid, mõõnn nalla sääʹmteâtt čuäjtââtt vuâđđmättʼtõõzz mättmateriaalin da mii lij sääʹmǩiõllsai mättmateriaali vueʹǩǩ. Tõid õlmstõʹtteš 1.12.2020. https://minedu.fi/-/selvitykset-saamenkielisesta-opetushenkilostosta-ja-oppimateriaaleista-valmistuivat

LÂÂʹSSTEÂĐ

Tiina Silander, tuâjj-joouk saaǥǥjååʹđteei, mättʼtõs- da kulttuurministeria, teʹlf. 029 533 0188
Ulla Aikio-Puoskari, tuâjj-joouk väärrsaaǥǥjååʹđteei, sääʹmteʹǧǧ, teʹlf. 010 839 3112
 

Ammatillinen koulutus Annika Saarikko Jussi Saramo Koulutus Nykyinen hallitus Varhaiskasvatus Yleissivistävä koulutus