Maŋemus sámi guovllu hávdeeatnamiin goivojuvvon sápmelaččaid oaiveskálžžut ja eará dávttit luitojuvvojit eatnamii ođđasit Anáris ja Ohcejogas Sámi girkobeivviid maŋŋel borgemánu 7.–8. beivviid. Váinnit leat vitkojuvvon eatnama vuoiŋŋadeapmái dolin, ja boahttevaš doaimmahusain geavahuvvo girkolaš eatnamii luoitima rohkos. Váinnit leat seailluhuvvon jagi 2001 rájes Sámi musea Siiddas.

Sotnabeaivve 7.8.2022 sámi váinnit luittojuvvojit eatnamii Anára Boareshávdeeanansullui ja mánnodaga/vuossárgga Ohcejoga Máttajávrre boares hávdeeatnamii sihke Njellima ortodoksalaš hávdeeatnamii. 

Dilálašvuođat

Sotnabeaivve 7.8.2022 diibmu 15 rájes lágidit Anáris Sámi girkobeivviide várrejuvvon lávus dilálašvuođa, mas earret eará muitalit váinniid historjjás. Dán dilálašvuođa maŋŋá váinnit luitojuvvojit ođđasit eatnamii Anára Boareshávdeeanansullui. Lávus sáhttá čuovvut eatnamii vitkama neahttarávdnjema bokte. 

Dilálašvuohta joatkašuvvá mánnodaga/vuossárgga 8.8.2022 diibmu 10 Ohcejogas, gos váinnit luitojuvvojit ođđasit Máttajávrri boares hávdeeatnamii. Mieđušteddjiide ordnejuvvo gáfestallan- ja ságastallandilálašvuohta girkogiettis. 

Nuortalaš váinnit luitojuvvojit hávdái Njellima ortodoksalaš hávdeeatnamii dilálašvuođas, mii lágiduvvo mánnodaga/vuossárgga 8.8.2022 diibmu 15.  Mieđušteddjiide ordnejuvvo gáfestallan- ja ságastallandilálašvuohta Njellima searvedálus.

Buot dilálašvuođaid sáhttá čuovvut gáiddusin neahttarávdnjema bokte.  

Hávdái luoitin leat dilálašvuohta, mii guoskkaha oppa suopmelaš ja davviriikkalaš  sámeservoša. Sámeguovllus seammalágán dilálašvuođat leat lágiduvvon ovdal jagi 1995 Anára Boareshávdeeanansullos, jagi 1997 Norgga Álttás, jagi 2011 Norgga Njávdámis ja jagi 2019 Ruoŧa Likšus. 

Doaibmagottis lea ovddasvástádus lágidemiin 

Sámemusea Siida lea vuođđudan doaibmagotti ollašuhttit rohkiid eatnamii ođđasit vitkama. Doaibmagoddái gullet Sámediggi (Leo Aikio, Anu Avaskari, Vuokko Hirvonen), Nuortalaččaid siidačoahkkin (Hanna-Maaria Kiprianoff), Suoma evangelalaš-luteralaš girku (Tuomo Huusko, Erva Niittyvuopio), Suoma evangelalaš-luteralaš girku Sámebarggu ráđđádallangoddi (Veli-Pekka Lehtola), Sámi (Lappi) ortodoksalaš kapeallasearvegoddi (Jaakko Vainio), Helssega universiteahtta (Hanna Snellman), Oahpahus- ja kulturministeriija (Hanna Kiiskinen) ja Sámemusea Siida (Minna Lehtola, Eija Ojanlatva). 

Duogáš

Anára Boareshávdeeanansullui máhcahuvvui jagis 1995 Helssega universiteahta biodálkkasdiehtaga instituhta anatomiija ossodagas 95 sámi váinni oaiveskálžžu ja eará dávtti. Álgaga dagai Anára searvegotti girkoráđđi. 

Anatomiija ossodahkii báhce goitotge oaiveskálžžut ja dávttit, maid universiteahta vuođđudan doaibmagoddi inventerii. Jagiid 1998–1999 doaibmagoddi suokkardalai 1800- ja 1900-loguid čoggojuvvon viiddes olmmošdáktečoakkáldaga hálddaheami ja dutkangeavahusa prinsihpaid. Sámi váinniid oasil ráđđádallangoddi dagai ovttasbarggu maid Sámedikkiin.  

Ráđđádallangotti evttohusa mielde anatomiija ossodaga čoakkáldaga sámi váinnit sirdojuvvoje seailluheami várás sámeguvlui, Anára Sámemusea Siidii jagi 2011. Sámemusea lea seailluhan 172 váinni bázahusaid áššáigullevaččat daid luobaheami rájes. Soahpama mielde duon áigge váinniid dutkamii ii leat mieđihuvvon oktage lohpi. 

Lassidieđut: vs. museahoavda Eija Ojanlatva, Sámemusea Siida, t. 040 1676 145, [email protected]

Sämmilâšuámikkâsah luáštojeh háávdán uđđâsist porgemáánust

Majemuuh sämikuávlu hävdienâmijn koivum sämmilâšuámikkâsah luáštojeh háávdán uđđâsist Anarist já Ucjuuvâst Sämmilij kirkkopeeivij maŋa 7.–8. porgemáánu. Uámikkâsah láá jo ovdil sivnedum háávdán, já puáttee toimâttâsâin kevttih kirholii háávdán lyeštim myenster. Uámikkâsah láá siäiluttum ive 2001 rääjist Säämimuseo Siidast.

Pasepeeivi 7.8.2022 lyeštih sämmilâšuámikkâsâid háávdán Aanaar Jaamišsuollui já vuossaargâ 8.8.2022 Ucjuv Maadâjáávrán sehe Njeellim ortodoksilii hävdienâmân.

Tilálâšvuođah

Pasepeeivi 7.8.2022 tijme 15 rääjist uárnejuvvoo Anarist Sämmiláid kirkkopeivijd väridum láávust tilálâšvuotâ, mast iärásij juávhust muštâleh uámikkâsâi historjást. Uámikkâsâid lyeštih uđđâsist háávdán Aanaar Jaamišsuollui, kuus fievrideh uámikkâsâid já miäđušteijeid. Láávust čuávuh háávdán uđđâsist lyeštim stream peht.

Tilálâšvuođah juátkojeh vuossaargâ 8.8.2022 tijme 10 Ucjuuvâst, kost lyeštih uámikkâsâid uđđâsist Maadâjäävri puáris hävdienâmân. Kirkkokiedist uárnejuvvoo miäđušteijeid káhvástâllâm- já savâstâllâmtilálâšvuotâ. 

Nuorttâliih uámikkâsah hävdiduvvojeh Njeellim ortodoksilii hävdienâmân vuossaargâ 8.8.2022 tijme 15 ornimnáál tilálâšvuođâst. Miäđušteijeid uárnejuvvoo káhvástâllâm- já savâstâllâmtilálâšvuotâ Njeellim kerhotáálust.

Puoh tilálâšvuođâid puáhtá čuávvuđ káidusin stream peht. 

Háávdán uđđâsist lyeštimeh láá oles syemmilii já tave-eennâmlii sämisiärvádâhân čyeccee tilálâšvuođah. Sämikuávlust siämmáálágáneh tilálâšvuođah láá uárnejum jo ovdil, ive 1995 Aanaar Jaamišsuollust, ive 1997 Taažâ Alattiäjust, ive 2011 Taažâ Njiävđámist já ive 2019 Ruotâ Lyckselest.

Toimâkodde västid orniistâlmijn

Säämimuseo Siida lii vuáđudâm toimâkode olášuttiđ uámikkâsâi háávdán uđđâsist lyeštim. Toimâkoodán kuleh Sämitigge (Leo Aikio, Anu Avaskari, Vuokko Hirvonen), Nuorttâlij sijdâčuákkim (Hanna-Maaria Kiprianoff), Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko (Tuomo Huusko, Erva Niittyvuopio), Suomâ evaŋgellâš-luuteerlii kirho Sämmilâšpargo ráđádâllâmkodde (Veli-Pekka Lehtola), Laapi ortodoksilâš kappelservikodde (Jaakko Vainio), Helsig ollâopâttâh (Hanna Snellman), Máttááttâs- já kulttuurministeriö (Hanna Kiiskinen) já Säämimuseo Siida (Minna Lehtola, Eija Ojanlatva). 

Tuávááš

Ive 1995 Aanaar Jaamišsuollui macâttii Helsig ollâopâttuv biotalhâstiettuu lájádâs anatomia uásáduvâst 95 sämmilâšuámikkâssâd. Talle alguu häävdidmân toovâi Aanaar servikode kirkkorääđi.
Anatomia uásádâhân paccii liijká uámikkâsah, maid ollâopâttuv vuáđudem toimâkodde inventistij. Iivij 1998–1999 toimâkodde smietâi 1800- já 1900-lovoin nurrum vijđes olmooštähtinurâlduv haldâšem já tutkâmuškiävtu prinsiipijd. Sämmilâšuámikkâsâi uásild ráđádâllâmkodde poorgâi oovtâstpargo meid Sämitiggijn.

Ráđádâllâmkode iävtuttâs miäldásávt sirdii anatomia uásáduv nurâlduv sämmilâšuámikkâsâid siäiluttemnáál sämikuávlun, Aanaar Säämimuseo Siidan ive 2001. Säämimuseo lii siäiluttâm 172 uámikkâssâd ääšimiäldásávt toi luovâttem rääjist. Tego lii soppum, ton ääigi iä lah mieđettâm oovtâgin love tutkâđ uámikkâsâid.

Lasetiäđuh: vs. museohovdâ Eija Ojanlatva, Säämimuseo Siida, p. 040 1676 145, [email protected]

Sääʹmpokaineeʹǩǩ ruõkkât maddu oʹđđest påʹrǧǧmannust

Mââimõõzz sääʹmvuuʹd ruõkkâmsõõʹjin kuaivvum sääʹmpokainiiʹǩǩi paaʒʒtõõzz ruõkkât maddu oʹđđest Aanrest da Uccjooǥǥâst Saaʹmi ceerkavpeeiʹvi mâŋŋa 7.–8. påʹrǧǧmannust. Pokainiiʹǩǩid lij papp läullam määdd rääuhu äiʹjstes, da puõʹtti tååimtõõzzin ââʹnet ceerkvallaž maddu ruõkkmõõžž kääʹv. Pokaineeʹǩǩ liâ seeiltum eeʹjjest 2001 ääʹljeeʹl Sääʹm-muʹzei Siidast.

Pâʹsspeeiʹv 7.8.2022 sääʹmpokaineeʹǩǩ ruõkkât maddu Aanar Vuäʹmmruõkkâmsââʹjjsuâllʼja da vuõssaarǥ 8.8.2022 Uccjooǥǥ Mantojäurra di Njeäʹllem ortodookslaž jaammʼji ruõkkâmsâjja.

Poodd

Pâʹsspeeiʹv 7.8.2022 čiâss 15 ääʹljeeʹl jäʹrjstet Aanrest Sääʹm ceerkavpeeiʹvid vaʹrrjum kåvvsest podd, koʹst jeäʹrbi mieʹldd mušttlet pokainiiʹǩǩi historiast. Pokaineeʹǩǩ ruõkkât oʹđđest maddu Aanar Vuäʹmmruõkkâmsââʹjjsuâllʼja, koozz pokaineeʹǩǩ da sättnarood jååʹđtet. Kåvvsest maddu oʹđđest ruõkkmõõžž seuʹrrjet striiʹmjem pääiʹǩ.

Poodd juätkkje vuõssarggân 8.8.2022 čiâss 10 Uccjooǥǥâst, koʹst pokaineeʹǩǩ ruõkkât oʹđđest Mantojääuʹr vuäʹmm ruõkkâmsâjja. Ceerkavǩeeʹddest jäʹrjstet sättnarooʹde kååʹff- da saǥstõõllâmpodd. 

Nuõrttsääʹm pokaineeʹǩǩ ruõkkât Njeäʹllem ortodookslaž ruõkkâmsâjja vuõssarggân 8.8.2022 čiâss 15 jäʹrjstem pooddâst. Sättnarooʹde jäʹrjstet kååʹff- da saǥstõõllâmpodd Njeäʹllem kruuggpõõrtâst.

Pukid pooddid lij vueiʹtlvaž seuʹrrjed ougglõssân striiʹmjem pääiʹǩ. 

Maddu oʹđđest ruõkkmõš lij veeʹzz lääʹdd da tâʹvvjânnmallaž sääʹmõhttsažkååʹdd toobd seʹst õõʹnni podd. Sääʹmvuuʹdest vaʹstteei pooddid liâ jäʹrjstam ääiʹjab eeʹjjest 1995 Aanar Vuäʹmmruõkkâmsââʹjjsuâllʼjest, eeʹjjest 1997 Taarr Alattiost, eeʹjjest 2011 Taarr Njauddmest da eeʹjjest 2019 Ruõcc Lyckselest.

Tåimmkåʹdd vaʹsttad jäʹrjstõõllmõõžžin.

Sääʹm-muʹzei Siida lij välddam äššan altteed tåimmkååʹdd teâuddjââʹttet pokainiiʹǩǩi maddu oʹđđest ruõkkmõõžž. Tåimmkådda koʹlle Sääʹmteeʹǧǧest (Leo Aikio, Anu Avaskari, Vuokko Hirvonen), Saaʹmi siidsåbbrest (Hanna-Maaria Kiprianoff), Lääʹdd evaŋkeel-luteerlaž ceerkvest (Tuomo Huusko, Erva Niittyvuopio), Lääʹdd evaŋkeel-luteerlaž ceerkav Sääʹmtuâj saǥstõõllâmkååʹddest (Veli-Pekka Lehtola), Lappi ortodookslaž kappelsieʹbrrkååʹddest (Jaakko Vainio), Heʹlssen universiteeʹttest (Hanna Snellman), Mättʼtõs- da kulttuurministeriast (Hanna Kiiskinen) da Sääʹm-muʹzei Siidast (Minna Lehtola, Eija Ojanlatva). 

Tuâǥǥa

Eeʹjjest 1995 Aanar Vuäʹmmruõkkâmsââʹjjsuâllʼja maaccteš Heʹlssen universiteeʹtt biotaalkâstiõtti stroiʹttel anatomia juâkksest 95 sääʹmpokaineeʹǩǩ paaʒʒtõõzz. Tâʹl alttõõzz ruõkkmõʹšše tuejjii Aanar seäʹbrrkååʹdd ceerkavsuåvtõs.

Anatomia juâkksa kuâđđje kuuitâǥ pokaineeʹǩǩ, kook universiteeʹtt altteem tåimmkåʹdd inventõõʹsti. Iiʹjjin 1998-1999 tåimmkåʹdd smiõtti 1800- da 1900-lååǥǥin norrum veiddsõs ooumažtäʹhttnorldõõǥǥ vaaldšummuž da tuʹtǩǩeemââʹnnem vuâđđjurddjid. Sääʹmpokainiiʹǩǩi beäʹlnn saǥstõõllâmkåʹdd tuejjii õhttsažtuâj še Sääʹmtiiʹǧǧin.

Saǥstõõllâmkååʹdd eʹtǩǩõõzz meâldlânji anatomia juâkkaz norldõõǥǥ sääʹmpokainiiʹǩǩid siʹrddeš seeiltemnalla sääʹmvõudda Aanar Sääʹm-muʹzei Siidaaʹje eeʹjjest 2001. Sääʹm-muʹzei lij seeiltam 172 pokaineeʹǩǩ paaʒʒtõõzzid ääʹššmeâldsânji tõi luõvtummšest vueʹljeeʹl. Suåppum meâldlânji pokainiiʹǩǩi tuʹtǩǩummša ij leäkku miõttum ni õhtt lååʹpp tõn äiʹǧǧen.

Lââʹssteâđ: vs. muʹzeijååʹđteei Eija Ojanlatva, Sääʹm-muʹzei Siida, teʹl. 040 1676 145, [email protected]