Hyppää sisältöön

Čilgehus sápmelaččaid vuoigatvuođaid ollašuvvamis dološmuittuid suodjaleamis gárvánan

opetus- ja kulttuuriministeriö
Julkaisuajankohta 22.6.2021 11.03
Ođas

Oahpahus- ja kulturministeriija ásahii skábmamánu 2020 čuovvunjoavkku ja bargojoavkku válmmastallat dološmuitolága ollislaš ođasteami. Ođasteami olis lea ráhkaduvvon čilgehus sápmelaččaid vuoigatvuođaid ollašuvvamis dološbázahusaid suodjaleamis.

Giddes dološbázahusat, luovos dološgálvvut ja fanasgávdnosat suodjaluvvojit dološmuitolágain, mii bárrásiin ođasnuhttojuvvo. Gárvánan čilgehus viggá duddjot ollislaš gova sápmelaččaid vuoigatvuođain eamiálbmogin iežaset kulturárbái.

Čilgehusa čuozáhahkan leat sápmelaččaid vuođđo- ja olmmošvuoigatvuođat, guovddášlaš riikkaidgaskasaš kulturárbesoahpamušat sihke sápmelaččaid kulturárbbi suodji álbmotlaš láhkaásaheamis. Čilgehusas govviduvvojit sámi kultuvrra dáfus guovddášlaš sierragažaldagat, mat galggale váldojuvvot vuhtii dološmuitolága ođasnuhttimis.

Čilgehussii gullá maid vuoigatvuođalaš analysa sámedikki doaibmaválddis sámi dološbázahusaid mearrideami hárrái sihke evttohusat vugiin sámi iešmearridanrievtti ja kulturiešstivrema váfisteami várás dološbázahusaid suodjaleamis.

Láhkaásaheami ovdánahttimis galgá váldit earenoamážit vuhtii sámi kultuvrra ahtanuššama vejolašvuohta. Sápmelaš árvvut ja daidda gullevaš sierrasárgosat galggale identifiserejuvvot kulturárbbi, maiddái dološbázahusaid, suodjaleamis, čilgehusas gávnnahuvvo. Dáláš dološmuitoláhka ii atte dárkilit háltelinnjáid dološbázahusaid árvvu árvvoštallamii, vaikko heivehettiin lága ja geavada suodjalanbarggus árvu šaddá dattetge meroštallojuvvot ovttanassii.

Sápmelaččaid vuoigatvuođat dološbázahusaid suodjaleamis

Čielgiittâs sämmilij vuoigâdvuođâi olášuumeest toovlášmuštoi suoijâlmist lii vaalmâš

Máttááttâs- já kulttuurministeriö asâttij skammâmáánust 2020 čuávvumjuávhu já pargojuávhu valmâštâllâđ toovlášmuštolaavâ olesuđâsmittem. Uđâsmittem ooleest lii rahtum čielgiittâs sämmilij vuoigâdvuođâi olášuumeest toovlášmuštoi suoijâlmist.

Pisováid toovlášmuštoid, luovâs toovlášmuštoid já tamppâkávnusijd suojâleh toovlášmuštolavváin, mii lii eidu uđâsmittemnáál. Valmâštum čielgiittâs viggá hammiđ oleskove sämmilij vuoigâdvuođâin algâaalmugin jieijâs kulttuuráárbán.

Čielgiittâs čuosâttâhhân láá sämmilij vuáđu- já olmoošvuoigâdvuođah, kuávdášliih aalmugijkoskâsiih kulttuurärbisopâmušah sehe sämmilij kulttuuräärbi syeje aalmuglii lahâaasâtmist. Čielgiittâsâst valdâleh sämikulttuur tááhust kuávdášlijd sierânâskoččâmušâid, maid kolgâččii väldiđ huámmášumán toovlášmuštolaavâ uđâsmitmist.

Čielgiittâs ana sistees meid riävtálii analyys sämitige toimâvääldist sämmilijn toovlášmuštoin meridem ooleest sehe iävtuttâsâid vuovijn nanodiđ sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ já kulttuurjiešhaldâšem toovlášmuštoi suoijâlmist.

Lahâasâttem oovdedmist kalga väldiđ huámmášumán eromâšávt sämikulttuur ovdánem máhđulâšvuođâ. Sämmiliih áárvuh já toid lohtâseijee sierânâsjiešvuođâid kolgâččii tubdâđ kulttuuräärbi, mieldiluhâmáin toovlášpasâttâsâi suoijâlmist, pahudeh čielgiittâsâst. Tááláš toovlášmuštolaahâ ij adde tärhis prinsiipijd toovlášpasâttâsâi áárvu árvuštâlmân, veikâ laavâ heiviitdijn já keevâtlii suojâlempargoost kuittâg kalgeh ain toohâđ árvuštâllâm.

Sämmilij vuoigâdvuođah toovlášpasâttâsâi suoijâlmist

Čiõlǥtõs saaʹmi vuõiggâdvuõđi teâuddjummšest tuâlʼjõžmooštai suõjjummšest valmštõõllâm

Mättʼtõs- da kulttuurministeria šiõttii skamm-mannust 2020 vuåppâmjoouk da tuâjj-joouk valmštõõllâd tuâlʼjõžmošttlääʹjj obboođummuž. Oođummuž õhttvuõđâst lij rajjum čiõlǥtõs saaʹmi vuõiggâdvuõđi teâuddjummšest tuâlʼjõžpaaʒʒtõõzzi suõjjummšest.

Ǩiddsid tuâlʼjõžpaaʒʒtõõzzid, pååđ tuâlʼjõžtäʹvvrid da käärabkäunnsid suõjjeed tuâlʼjõžmošttlaaʹjjin, koon ååʹn oođeet. Valmštõõvvâm čiõlǥtõs ǩiččlâtt šõddeed obbkaart saaʹmi vuõiggâdvuõđin alggmeeran jiijjâs kulttuurärbba.

Čiõlǥtõõzz sââʹjjen liâ saaʹmi vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđ, kõskksaž meeraikõskksa kulttuuräʹrbbsuåppmõõžž di saaʹmi kulttuurääʹrb suõjj meersaž lääʹjjšiõttummšest. Čiõlǥtõõzzâst kovveet sääʹmkulttuur beäʹlnn kõskksaid spesiaalkõõččmõõžžid, kook õõlǥči väʹldded lokku tuâlʼjõžmošttlääʹjj oođummšest.

Čiõlǥtõs âânn seʹst še vuõiggâdvuõđla analyys Sääʹmteeʹǧǧ tåimmvääʹldest kõskkvuõđâst sääʹm tuâlʼjõžpaaʒʒtõõzzin tuʹmmjem diõtt di ehdtõõzzid kuånstin saaʹmi jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ da kulttuurjiõččvaaldâšm raavummšen tuâlʼjõžpaaʒʒtõõzzi suõjjummšest.

Lääʹjjšiõttummuž ooudâsviikkmõõžžâst âlgg lokku väʹldded jeäʹrben sääʹmkulttuur õuddnem vueiʹtlvažvuõtt. Sääʹm äärv da tõid õhttneei jiijjâsnallšemvuõđ õõlǥči tobddeed kulttuurääʹrb, mieʹldd looǥǥeeʹl tuâlʼjõžpaaʒʒtõõzzi suõjjummšest, tuõđât čiõlǥtõõzzâst. Ânnʼjõž tuâlʼjõžmošttlääʹǩǩ ij uuʹd täʹrǩǩ vuâkkõõzzid tuâlʼjõžpaaʒʒtõõzz äärv ärvvtõõllmõʹšše, håʹt-i lääʹjj suåvldeen da vueʹjj suõjjeemtuâjast ärvvtõõllmõõžž jõõudât kuuitâǥ čõõđ ääiʹj tuejjeed.

Saaʹmi vuõiggâdvuõđ tuâlʼjõžpaaʒʒtõõzzi suõjjummšest