Skip to content

Rávvagat doarjjan lagasoahpahusa dorvvolaš ordnemii ja sajiid atnui

Opetus- ja kulttuuriministeriö
12.5.2020 16.09 | Julkaistu suomeksi 14.5.2020 klo 9.54
Ođas

Oahpahus- ja kulturministeriija ja Dearvvašvuođa ja buresbirgejumi lágádus leat addán rávvagiid, maid doahttalemiin árrabajásgeassimii ja lagasoahpahussii sáhttá máhccojuvvot go fuolahuvvo dorvvolašvuođas ja unniduvvo koronavirusa njoammunriska. Ođđaseamos rávvagat gusket logahatoahpahusa, ámmátlaš skuvlema, universiteahtaid ja ámmátallaskuvllaid sihke friddja čuvgehusbarggu. Maiddái árabajásgeassima ja vuođđooahpahusa rávvagiid addin lea dahkkon ovttalágánin muhtin oassái daiguin dávisteaddjin.

Nuõrttsääʹmǩiõʹllei

Anarâškielân

Árrabajásgeassimis ja vuođđooahpahusas máhccojuvvo lagasoahpahussii duorastaga 14.5. Logahagaide, ámmátlaš oahppolágádusaide, universiteahtaide ja ámmátallaskuvllaide sihke friddja čuvgehusbarggu ja ráves olbmuid vuođđooahpahusa ordnejeaddji oahppolágádusaide stáhtaráđđi ávžžuha, ahte gáiddusoahpahus jotkojuvvo lohkanbaji loahpa rádjái. Go ráddjehusat nohket 14.5. maiddái dain lea vejolaš máhccat lagasoahpahussii, ja dáin skuvlendásiin skuvlema ordnejeaddjit mearridit ieža, man olu dan dárbbu mielde ordnejit. Maiddái dáidaga vuođđooahpahusas ordnejeaddjit mearridit ieža gáiddusoahpahusa joatkimis ja lagasoahpahussii sirdáseamis. 

Oahpahusráđđehus, oahpahus- ja kulturministeriija ja Dearvvašvuođa ja buresbirgejumi lágádus dorjot oahpistemiin árrabajásgeassima ja oahpahusa dorvvolaš ordnema koronaepidemiija áigge. Dehálaš lea ee. čuovvut hygieniijarávvagiid, garvit ja unnidit dárbbašmeahttun lagaskontávttaid ja ordnet oahpahussajiid dábálačča lupmoseabbon. Stuora oktasašdilálašvuođat, dego loahppaávvudeamit, eai ordnejuvvo. Rávvagiid addima vuođul oahpahusa ja árrabajásgeassima ordnejeaddjit sáhttet dahkat iežaset dárbbuide heivvolaš čovdosiid lagasoahpahussii máhccamii dorvvolaččat.   

Ráđđehus lea linnjen koronaepidemiija ráddjehusaid burgimis prinsihppamearrádusainis 30.4. ja 6.5. Oahpahussajiid geavahus hálddašuvvo 14.5. rájes doaibmabijuiguin njoammudávdalága mielde.  

Čoaggimat rávvagiid addimis: árrabajásgeassin ja vuođđoskuvla

•    Earáid go mánáid sihke skuvlla ja árrabajásgeassima bargiid orodeapmi skuvlla dehe árrabajásgeassima guovllus garvojuvvo.
•    Joavkosturrodagaid ja bargiidmeari mudden lea fámus dakkárin go dat lea láhkaásaheamis, mii guoská árrabajásgeassima ja vuođđooahpahusa.
•    Árrabajásgeassimis bargit galggaše bargat seamma mánnájoavkkuin. Bargit eai oaivenjuolggaduslaččat sirdás ovttadagas nubbái njoammumiid viidáneami caggama várás.
•    Dorvogaskkain eai addojuvvo mearrádusat rávvagiin, mat gusket árrabajásgeassima ja vuođđooahpahusa. Saddjáivuohta ohccojuvvo sadjeortnegiiguin. Joavkkut eai dárbbašuvvo juhkkojuvvot.
•    Bargiid čoahkkaneamit galget garvojuvvot, ovdamearkka dihte oahpaheddjiid čoahkkimat ordnejuvvojit vuosttaš sajis gáiddusoktavuođaiguin.
•    Skuvlla sadječovdosat ollašuhttojuvvojit nu, ahte oahppit leat skuvllain háválassii ovdalačča unnit.
•    Vuolleskuvllain oahpahusjoavkkut dollojuvvojit sierra oba skuvlabeaivvi áigge. Badjeskuvllas ja válljenávdnasiin oahpahusjoavku sáhttá molsašuvvat, juos oahpahus ii sáhte muđuid ollašuhttojuvvot.
•    Juos oahpahusjoavkkuid sierra doallan omd. badjeskuvllain lea veadjemeahttun, de biddjojuvvo deaddu saddjáivuhtii ja oahpahus viggojuvvo ceahkkálastit vejolašvuođaid mielde.
•    Skuvlaboradeapmi ordnejuvvo iežas luohkáin dehe joavkkuin, ii ovttasboradeapmi borádanbáikkis. Borádanbáiki sáhttá geavahuvvot ceahkkálasat.  
•    Riskajoavkkut: Dikšu doavttir árvvoštallá sáhttágo mánná, geas dehe gean bearašlahtus lea váttes vuođđobuozalmas dehe gii dárbbaša jeavddalaš bealuštannávccaid dárpmehuhtti dálkkodeami, máhccat skuvlii dehe árrabajásgeassimii. Skuvllain dehe árrabajásgeassimis bargiid buohta doaibmabijut vuođđuduvvet bargoaddi dahkan riskaárvvoštallamii. Bargodearvvašvuohtafuolahus doarju bargoaddi riskaárvvoštallamis.  

Čoaggimat rávvagiid addimis: nuppi ceahki skuvlen, allaskuvlen ja friddja čuvgehusbargu  

•    Logaldatdilálašvuođain, mat lágiduvvojit stuora jovkui, adnojuvvojit ávkin gáiddusoktavuođat.
•    Lagasoahpahusas dorvogaskkat doalahuvvojit sadjeortnegiiguin, main olmmošmearri galgá ráddjejuvvot dađi lági mielde, ahte olbmuid gaskii báhcá 1–2 mettara.  
•    Stuđeantarestáuráŋŋa dehe eará boradanbáikkit sáhttet geavahuvvot ceahkkálasat, boradeami áigge galgá leat vejolašvuohta garvit lagaskontávtta ja seailluhit dorvogaska eará boradeddjiide.
•    Internáhtas, mii lea oahppolágádusa olis, oahppit sáhttet orrut juogaduvvon lanjain, juos lea gažaldat guhkesáigásaš orrumis. Oanehisáigge orruma ektui linnjejuvvo báikkálaččat. Oahppolágádus galgá bidjat girjái latnjaguovdasaččat orru olbmuid, vai njoammuma guorran lea dárbbu mielde vejolaš maŋálgihtii.  
•    Oahppolágádusa mearrádusain sáhttá ráddjejuvvot earáid go ohppiid ja bargiid orodeapmi oahppolágádusa viidodagas.
•    Oahppolágádusa lágidan álbmotdilálašvuođain čuvvojuvvojit čoahkkananráddjehusaid ávžžuhusat ja guovlohálddahusdoaimmahagaid álbmotdilálašvuođaid mearrádusat njoammudávdalága mielde.
•    Allaskuvllaid válljeniskosiid ordnemis addojuvvo sierra ráva

Buorit hygieniijageavadat cagget njoammumiid – buohcci olmmoš dehe juos leat dávdamearkkat ferte bissut ruovttus

Árrabajásgeassimii, oahpahussii ja eará oahppolágádusaid sajiin ordnejuvvon doibmii ii oaččo oassálastit buohccin dehe juos leat dávdamearkkat, mat čujuhit vuoigŋanoalleinfekšuvdnii. Riskajovkui gullevaččaide leat iežaset čuoggát rávvagiin.

Buorre giehta- ja gossanhygieniija eastá njoammumiid ja dasa, seamma go čorgengeavadiidda, giddejuvvo rávvagiin earenoamáš fuomášupmi. Máskkaid anus ii leat dálá áigge oktasaš ávžžuhus. Rávvagiin daddjojuvvo, ahte máska sáhttá hálus mielde geavahuvvot go váldojuvvojit vuhtii rávvagat, mat dasa laktásit.

Juos árrabajásgeassimis, skuvllas dehe oahppolágádusas fuomášuvvo koronavirusnjoammun, dasa vejolaččat suojeheamit gurrojuvvojit ja biddjojuvvojit karantenii 14 jándorii. Koronavirusnjoammuma ožžon olmmoš ferte leat eret oahppolágádusas unnimusat 14 jándora áigge dávdamearkkaid álgima rájes. Maiddái ovddit rávvagat, mat gusket árrabajásgeassima ja vuođđoskuvllaid, leat dahkkon ovttalágánin dađi lági mielde, ahte njoammuma ožžon olmmoš ferte leat eret 7 jándora sajis unnimusat 14 jándora ja nu, ahte son lea leamaš unnimusat guokte jándora dávdamearkkaid haga.

•    Ráva universiteahtaide, ámmátallaskuvllaide sihke logahatskuvlema, ámmátlaš skuvlema, friddja čuvgehusbarggu ja ráves olbmuid vuođđooahpahusa ordnejeddjiide (11.5.2020) https://minedu.fi/documents/1410845/22330894/Ohjeita+tartunnantorjunnasta+oppilaitoksille+ja+korkeakouluille/

•    Ráva oahpahusa ja árrabajásgeassima ordnejeddjiide  (áigeguovdilaston 11.5.2020) https://minedu.fi/documents/1410845/22330894/Ohje+kouluille+ja+varhaiskasvatukseen+koronaepidemian+aikana/

•    Dasa lassin Oahpahusráđđehus lea almmustuhttán ja válmmastallá iežas doaibmasuorggi oasis sierra skuvlenhámiid rávvagiid. Oahpahusráđđehusa rávvagat https://www.oph.fi/fi/koulutus-ja-tutkinnot/opetustoimi-ja-koronavirus

Lassidieđut:
Árrabajásgeassin, vuođđooahpahus ja friddja čuvgehusbargu: njunušhoavda Eeva-Riitta Pirhonen, t. 0295 330 258
Logahat ja ámmátlaš skuvlen: njunušhoavda Mika Tammilehto, t. 0295 330 308
Allaskuvlen: oahpahusráđđi Maija Innola, t. 0295 330 120
DBL: áššedovdidoavttir Otto Helve, t. 029 524 7711
DBL: áššedovdidoavttir Emmi Sarvikivi, t. 029 524 7105

Nuõrttsääʹmǩiõʹllei

Vuäʹppõõzz tuärjjan  âʹlddmättʼtõõzz staanvuõđ riâššmõʹšše da paaiʹǩi õnnu


Mättʼtõs- da kulttuurministeria da Tiõrvâsvuõđ da pueʹrrjieʹllem stroiʹttel liâ ouddâm vuäʹppõõzzid, koid jääʹǩǩteeʹl ouddpiõmmu da âʹlddmättʼtõʹsse vuieʹtte mäʹcced staanvuõđâst raddjed da uuʹcceed koronavirus pâššnemriisk. Ođđsummus vuäʹppõõzz kueʹsǩǩe  lookkjiškooul- mättʼtõõzz, ämmatlaž škooultõõzz, universiteʹttid da ämmatpââimõs-škooulid de pååđ cuõvtemtuâjj. Še ouddpeâmmam da vuâđđmättʼtõõzz kuõskki vuäʹpstõs lij õõutmeâldlõsttum vuässas tõid vaʹstteeʹjen.

Ouddpeâmmast da vuâđđmättʼtõõzzâst mäʹcce âʹlddmättʼtõʼsse neljdpeeʹiv 14.5. Lookkjiškooulid, ämmatlaž mättstroiʹttlid, universiteʹttid da ämmatpââimõs-škooulid de pååđ čuõvtemtuâjj da tiuddâkksai vuâđđmättʹtõs riâššâi mättstroiʹttlid valdiasuåvtõs raʹvvai, štõ ougglestmättʼtõs juäʹtǩǩe lookkâmpââʹjj loʹppe.
Rääʹjtõõzzi puuʹttmest 14.5. še tõin lij vueiʹtlažvuõtt mäʹcced âʹlddmättʼtõʹsse, da täin škooultõs-sõõjin škooultõõzz riâššâi tuʹmmje jiijj, mõõn mieʹrin tõn taarbšeʹmmen riâʹšše. Še čeäppõõzz vuâđđmättʼtõõžžâst riâššai tuʹmmje jiijj ougglestmättʼtõõzz juäʹtǩǩmest da âʹlddmättʼtõʹsse serddmõõžžâst.
Mättʼtõshalltõs, mättʼtõs- da kulttuurmnisteria da tiõrvâsvuõtt da pueʹrrjieʹllem stroiʹttel stääʹne vuäʹpstõõzzin ouddpeâmm da mättʼtõõzz staanvuõđ riâššmõš koronaepidemia poodd. Vääžnai lij jäʹǩǩted hygieniavuäʹppõõzzid, veäʹltted da uuʹcceed taarbteʹmes âʹlddkontakktid da riâššâd mättʼtemsõõʹjid takainallšen veäʹlǧǧubun. Šuurab õhttsažnoorõõttmõõžžid, odm. škooulpuuʹttâmprääʹznǩid jiâ joohled. Vuäʹpstõõzz vuâđain mättʼtõõzz da ouddpemmam riâšši vueiʹtte tuejjeed jiijâz taarbid suåppi räʹtǩǩõõzzid âʹlddmättʼtõʹsse mäccmõʹsse staanân.
Halltõs lij tuuʹmmjam koronaepidemia kolljeei rääʹjtõõzzi puʹrǧǧummšest vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥâst 30.4. da 6.5. Mättʼtõssõõʹji âânnmõs vaaldše 14.5. ääʹljeen pâššnemkõpplääʹjj meâldlai tuåimmjummšin.

Noorõs vuäʹpstõõzzin: ouddpeâmmʼmõš da vuâđđškooul

•    Järrsi ǥu päärnai de škooul da ouddpeâmmam persoonkååʹdd åårrmõs škooul leʹbe ouddpeâmmam vuuʹdin âlgg veäʹlttjed.
•    Äʹrttlimeäʹrid da persoonkååʹddmeettaid kuõskki šeâttâttmõš lij viõkkâst nuʹtt mäʹhtt tõt lij ouddpeâmmam da vuâđđmättʼtõs kuõskki lääʹjjsiõttõõzzâst.
•    Ouddpeâmmam persoonkååʹdd õõlǥči tuåimmjed seämma päärnažäʹrttlin. Persoonkååʹdd ij vuõss-sââʹjest siirdčõõđ õhttõõǥǥâst nobba pâššnummši leävvnummuš  cõggmõššân.
•    Tuõrvvkõõskin jiâ ouddpeâmmam da vuâđđmättʼtõs kuõskki vuäʹppsin uuʹd meärrõõzzid. Veäʹlǧǧesvuõđin åʹcce sââʹjjriâššmõõžžin. Äʹrttlid ij taarbaš jueʹǩǩed.
•    Persoonkååʹdd noorõõttmõõžžid âlgg veäʹlttjed, ouddmiârkkan uʹčteeʹli såbbrid riâʹšše vuõss- sââʹjest ouggõhttvuõđin vieʹǩǩin.
•    Škooul sââʹjjräʹtǩǩmõš čõõđte nuʹtt, štõ mättʼtõõtti liâ škooulâst õhttna ääiʹbuž uuʹccben.
•    Vueʹllškooulin mättʼtõsäʹrttlid âʹnne cåårast kueiʹmstes ceâlai škooulpeeiʹv ääiʹj. Pâʹjjškooulâst da vaʹlljstõs aunnsin mättʼtõsäʹrttel vuäiʹtt vaajtõõvvâd, tâʹl ǥu mättʼtummuš jiâ vueiʹtt muđoi čõõđted.
•    Tâʹl ǥu mättʼtemäʹrttli kueiʹmstes čõõrast âânnmõš odm. pâʹjjškooulin lij vueiʹtlateʹmes, kâʹčče veäʹlǧǧesvuõʹtte da påʹrǧǧe puärddsâʹstted mättʼtõs vueiʹtlažvuõđi mieʹldd.
•    Škooulpoormõš riâʹšše jiijjâz klaassi leʹbe äʹrttlivuiʹm, iʹlla õhttsaž poormõs poorrâmkueʹrncest. Poorrâmkueʹrnec vuäiʹtt ââʹnned puärddsânji
•    Riskkäʹrttel: Hoiʹddjeei dåhttar aʹrvvlââtt vuäitt-a päärnaž ǩeäʹst leʹbe kåått-ne piârrjest lij vaikksanji vuâđđpanntiõrvâs leʹbe kåått taarbaš mieʹrrääiʹji peälštemvuõđ täärmtâʹttem taalkâs, mäʹcced škoouʹle leʹbe ouddpeâmmampäikka. Škooulin da ouddpeâmmampaaiʹǩin tuejjlai vueʹssest tuåimmjummuž vuâđđee tuâjjuʹvddi riskkaʹrvvõʹsse. Tuâjjtiõrvâsvuõtthuol stään tuâjjuʹvddjid riskkaʹrvvõõzzâst

Noorõs vuäʹppstõõzzin: pââjab da pââimõs- škooultõs da pååđ čuõvvtemtuâjj

•    Šuurab äʹrttlid riâššum lookkâmvueʹjjin ääuʹǩstâʹtte ouggõhttvuõđid.
•    Âʹlddmättʼtõõzzâst tuõrvvkõõskid âʹnne sââʹjjriâššmõõžžin, koin oummimieʹrr âlgg rääʹjted nuʹtt, štõ oummi kõʹsǩǩe kuâđđai 1-2 mettar.
•    Mättʼtemrestraant leʹbe jeeʹres poorrâmsõõʹjid vuäiʹtt ââʹnned puärddsâʹstten, poorrâm poodd âlgg leeʹd vueiʹtlažvuõtt veäʹltted pâlddkontaktt da seiʹllted tuõrvvkõskk jeeʹres poorrjid.
•    Mättʼtemstroiʹttel õttvuõđâst åårrai aassâmsââʹjest mättʼtõõtti vueiʹtte jälsted juõkkum lõõnjin,tâʹl ǥu kõõččmest lij kuʹǩesäiggsast jeälstummšest. Vuäʹnkõsäiggsaž aassâm kõskkvuõʹtte tuuʹmid räʹjje pääiklen.  Mättstroiʹttel âlgg ââʹnned ǩeeʹrj aassâd puõʹtti oummin lõõnji mieʹldd, štõ pâššnemkuortõs lij taarbšeʹmmen vueiʹtlvaž mâŋŋlubun.
•    Mättʼtemstroiʹttel tuʹmmstõõǥǥin vueiʹtte rääʹjted järrsi ǥu mättʼtõõttji da persoonkååʹdd åårrmõõzz mättʼtemstroiʹttel vuuʹdest.
•    Mättemstroiʹttel riâššâm naroodvueʹjjin jäʹǩǩte norrjemrääʹjtõs kuõskki raʹvvjid da vuʹvddvaaldšemkonttri naroodvueʹjjid kuõskki pâššnemkõpplääʹjj meâldlaid tuʹmmstõõǥǥid.
•    Pââimõs-škoouli vaʹlljeemteeʹsti riâššmõõžžâst ouʹdde jeäʹrab vuäʹppõs
Siõǥǥ hygienianääʹll čõʹǩǩe pâššnummšid – panntiõrvvsen leʹbe kõõvštõõvvjen âlgg põõššâd doomâst
Ouddpiõmmu, mättʼtõʹsse da jeeʹres mättstroiʹttel sõõʹjin riâššum tuåimmjummša ij vuäǯǯ vuõssõõttâd panntiõrvvsen leʹbe ǥu lij vuõiŋŋnjõsinfektia viiʹttjeei oudldõõzz. Riskkäʹrttla kolljeeʹjid liâ jiijjâz pääiʹǩ vuäʹppõõzzin.
Siõǥǥ ǩiõtt- da koossâmhygienia câgg pâššnummuš da tõõzz, seämma ǥu čiistõõttâm naaʹlid, ǩiʹddje vuäʹppstõõzzin jeäʹrbuž huõmstummuš. Maaski ââʹnnmest jiâ tän vuâra leäkku jeäʹrab raʹvvõs. Vuäʹppõõzzin ceäʹlǩǩe, štõ maask vuäiʹtt haaleʹmmen ââʹnned, leša âlgg huõmsted tõid kolljeei vuäʹppõõzz.
Tâʹl ǥu ouddpeâmmest, škooulâst leʹbe mättstroiʹttlest tueʹtte koroviruspâššnummuš, tõõzz vueiʹtlven   
kovštõõvvjid kueʹrre da pâʹjje karanteena 14 peeivas. Koronaviruspâššnummuš vuäǯǯam âlgg leeʹd meädda uuʹccben 14 peiʹvved oudldõõzzi äʹlǧǧmest. Še ouddpeâmmam da vuâđđškoouli kuõskki ääʹjibuz vuäʹppõõzz lij õõutmeâldsõttum nuʹtt, štõ pâššnummuš vuäǯǯam âlgg åårrad meädda 7 peeiʹv sââʹjest uuʹccben 14 peiʹvved da nuʹtt, štõ son lij leämmaš uuʹccben kueʹhtt peiʹvved oudldâsteʹmes.

•    Vuäʹppõs universiteʹttid, ämmatpââimõs-škooulid de lookkiškooltõõzz, ämmatlaž škooultõõzz, pååđ čuõvtemtuâjj da tiuddâkksai vuâđđmättʹtõõzzi riâššjid (11.5.2020)
 https://minedu.fi/documents/1410845/22330894/Ohjeita+tartunnantorjunnasta+oppilaitoksille+ja+korkeakouluille/

•    Vuäʹppõs mättʹtõõzz da ouddpeâmmam riâššjid (peivvuum 11.5.2020)

•    Lääʹssen Mättʼtõshalltõs lij õlmstâʹttâm da valmštââtt jiijjâz tuåimmvuuʹd vueʹsest jeeʹres škooultõsååʹblǩid kuõskki vuäʹppõõzzid. Mättʼtõshalltõõzz vuäʹppõõzz

https://www.oph.fi/fi/koulutus-ja--tutkinnot/opetustoimi-ja-koronavirus

 
Lââʹssteâđaid:
Ouddpeâmmam vuâđmättʼtõs da pååđ čuõvtemtuâjj: pâʹjj-jååʹđteei Eeva-Riitta Pirhonen, p. 0295 330 258
Lookkji- da ämmatlaž škooultõs: pâʹjj-jååʹđteei  Mika Tammilehto, p. 0295 330 308
pââimõs-škooutõs: mättʼtõsneuvõs Maija Innola, p. 0295 330 120
THL: äʹšštobdditåhttar Otto Helve, p. 029 524 7711
THL: äʹšštobdditåhttar Emmi Sarvikivi, p. 029 524 7105

 

Anarâškielân

Ravvuuh toorjân aldamáttááttâs torvolii orniimân já tiilij kiävtun

Máttááttâs- já kulttuurministeriö já Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs láá adelâm ravvuid, maid nuávditmáin arâšoddâdmân já aldamáttááttâsân puáhtá maccâđ nuuvt, ete huolâtteh torvolâšvuođâst já kepideh koronavirus njuámmumriiskâ. Uđđâsumos ravvuuh kyeskih luvâttâhmáttááttâsân, áámmátlii škovliimân, ollâopâttuvváid sehe ávus čuovviittâspaargon. Meid arâšoddâdmân já vuáđumáttááttâsân kyeskee ravvuid láá nubásmittám uásild västideijeenáál.

Arâšoddâdmist já vuáđumáttááttâsâst mäccih aldamáttááttâsân tuorâstuv 14.5. Luvâttuvváid, áámmátláid oppâlájádâssáid, ollâopâttuvváid já áámmátollâškovláid sehe ávus čuovviittâspargo já rävisulmui vuáđumáttááttâs uárnejeijee oppâlájádâssáid staatârääđi avžuut, ete juátkih káidusmáttááttâs luuhâmpaje loopân. Ko raijiittâsah noheh 14.5., te meid tain lii máhđulâš maccâđ aldamáttááttâsân, já tain škovlimtaasijn uárnejeijeeh merideh jiejah, ete maht tom táárbu mield uárnejeh. Meid taiđuu vuáđumáttááttâsâst uárnejeijeeh merideh jieijâs káidusmáttááttâs juátkimist já aldamáttááttâsân sirdâšuumeest.

Máttááttâshaldâttâs, máttááttâs- já kulttuurministeriö já Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs tuárjuh ravvuiguin arâšoddâdem já máttááttâs torvolii ornim koronaepidemia ääigi. Lii tehálâš ei. nuávdittiđ hygieniaravvuid, velttiđ já kepidiđ taarbâšmettum aldakontaktijd já orniđ máttááttâstiilijd nuuvt, ete lii eenâb tile ulmuu kuáttá. Stuorrâ ohtsâštilálâšvuođah, tego kiđđâjuhleh, iä uárnejuu. Ravvui vuáđuld máttááttâs já arâšoddâdem uárnejeijeeh pyehtih toohâđ jieijâs tárboid hiäivulijd čuávdusijd, ete  aldamáttááttâsân puáhtá maccâđ torvolávt.

Haldâttâs lii linjim koronaepidemian lohtâseijee raijiittâsâi raččomist prinsiipmiärádâssáin 30.4. já 6.5. Máttááttâstiilij kiävtu haldâšeh 14.5. rääjist njuámmumtavdâlaavâ miäldásij toimâiguin.

Válduseh ravvuin: arâšoddâdem já vuáđuškovlâ

•    Eres ko paarnij sehe škoovlâ já arâšoddâdem pargei orostâllâm škoovlâ tâi arâšoddâdem kuávlust kalga velttiđ.
•    Juávkkustuáruduvváid já pargei mittomân kyeskee asâttem lii vyeimist tagarin ko tot lii vyeimist arâšoddâdmân já vuáđumáttááttâsân kyeskee lahâaasâtmist.
•    Arâšoddâdmist pargeeh kolgâččii toimâđ siämmáin pärnijuávhoin. Pargeeh iä táválávt jođe ohtâduvâst nuubán vâi estih njuámumij levânem.  
•    Ulmui koskâsijn torvokooskâin iä arâšoddâdmân já vuáđumáttááttâsân kyeskee ravvuin adde miärádâsâid. Juávhuid iä taarbâš jyehiđ, kooskâid uárnejeh tileorniistâlmijguin.
•    Pargei čokkânmijd kalga velttiđ, ovdâmerkkân máttáátteijei čuákkimeh uárnejuvvojeh vuosâsaajeest káidusohtâvuođáin.
•    Škoovlâ tilečuávduseh olášuttojeh tienuuvt, ete uáppeeh láá škoovlâst siämmáá ääigi ucceeb ko ovdil.
•    Vyeliškoovlâin máttááttâsjuávhuh tuállojeh sierâ oles škovlâpeeivi ääigi. Paješkoovlâst já valjimiävtulijn amnâsijn máttááttâsjuávhu sáttá molsođ, jis máttááttâs ij paste mudoi olášuttiđ.
•    Jis máttááttâsjuávhui toollâm sierâ om. paješkoovlâin lii máhđuttem, te tiädutteh kooskâid já viggeh jyehiđ máttááttâs juávhui mield sierâ ááigán máhđulâsvuođâi mield.  
•    Škovlâpurâdem uárnejuvvoo jieijâs luokkain tâi juávhoin, ij oovtâst purâdem purâdemsalist. Purâdemsali puáhtá kuittâg kevttiđ juávhui mield sierâ ääigi.
•    Riskâjuávhuh: Tipšoo tuáhtár árvuštâl, ete puáhtá-uv pärni, kiäst lii tâi kiän perruujesânist lii vädis vuáđupuácuvuotâ tâi kii taarbâš merikoskâsávt immuniteet estee talkkâsijd, maccâđ škoovlân tâi arâšoddâdmân. Škoovlâin tâi arâšoddâdmist tooimah vuáđuduveh pargei uásild pargoadeleijee toohâm riskâárvuštâlmân. Pargotiervâsvuođâhuolâttâs tuárju pargoadeleijee riskâárvuštâlmist.  

Válduseh ravvuin: nube tääsi škovlim, ollâškovlim já ávus čuovviittâspargo

•    Stuorrâ juávkun ornimnáál luvâldâhtilálâšvuođâin annojeh káidusohtâvuođah.
•    Aldamáttááttâsâst torvokooskah tuállojeh tileorniistâlmijguin, main olmoošmere kalga raijiđ tienuuvt, ete ulmui koskâ lii 1–2 meetter.  
•    Uáppeeraavâdviäsu tâi eres purâdemtiilijd puáhtá kevttiđ juávhui mield sierâ ääigi, purâdem ääigi kalga leđe máhđulâš velttiđ aldakontakt já siäiluttiđ 1–2 m torvokooskâ eres purâdeijeid.
•    Oppâlájádâs ohtâvuođâst orroo asâttuvâst uáppeeh pyehtih aassâđ ohtsijn viistijn, jis koččâmušâst lii kuhesáigásii asâmist. Uánihisáigásii oromist linjimijd taheh páihálávt. Oppâlájádâs kalga toollâđ kirje ässein viistij mield, vâi njuámumij čuávvum lii táárbu mield máhđulâš maŋadist.
•    Eres ko uáppei já pargei orostâllâm oppâlájádâs kuávlust puáhtá oppâlájádâs jieijâs miärádâssáin raijiđ.
•    Oppâlájádâs ornim aalmugtilálâšvuođâin nuávditteh čokkânemraijiittâssáid kyeskee avžuuttâsâid já kuávluhaldâttâhvirgáduvâi aalmugtilálâšvuođáid kyeskee njuámmumtavdâlaavâ miäldásijd miärádâsâid.
•    Ollâškoovlâi valjimiskosij orniimist adeluvvoo sierâ raavâ.

Šiev hygieniatäävih estih njuámumijd – pyeccen, tâi jis láá tavdâmeerhah, kalga pissoođ pääihist

Arâšoddâdmân, máttááttâsân já eres oppâlájádâs tiilijn uárnejum tooimân ij uážu uásálistiđ pyeccen tâi jis láá vuoiŋâmuáli-infektion čujotteijee tavdâmeerhah. Riskâjuávkun kulleid láá jieijah sajeh ravvuin.

Šiev kietâ- já kuorssâmhygienia iästá njuámumijd já toos, siämmáánáál ko čurgimvuovijd-uv, kiddejeh ravvuin eromâš huámmášume. Maaskâi kiävtust ij tääl lah almolâš avžuuttâs. Ravvuin pahudeh, ete maaskâ puáhtá haalijddijn kevttiđ, ko váldá vuotân toos lohtâseijee ravvuid.

Jis arâšoddâdmist, škoovlâst tâi oppâlájádâsâst lii koronavirusnjuámmum, te toos máhđulávt painâšum ulmuid kalga kavnâđ já pieijâđ karanteenân 14 pirrâmpeeivi ááigán. Koronavirusnjuámmum finnim olmooš kalga leđe meddâl oppâlájádâsâst ucemustáá 14 pirrâmpeivid tavdâmeerhâi älgimist. Meid arâšoddâdmân já vuáđuškovláid kyeskee tooleeb ravvuid láá muttám tienuuvt, ete njuámmum finnim kalga leđe meddâl 7 pirrâmpeeivi saajeest ucemustáá 14 pirrâmpeivid já tienuuvt, ete sun lii lamaš ucemustáá kyevti pirrâmpeeivi tavdâmerhâittáá.

•    Raavâ ollâopâttuvváid, áámmátollâškovláid sehe luvâttâhškovliimân, áámmátlii škovlim, ávus čuovviittâspargo já rävisulmui vuáđumáttááttâs uárnejeijeid (11.5.2020) https://minedu.fi/documents/1410845/22330894/Ohjeita+tartunnantorjunnasta+oppilaitoksille+ja+korkeakouluille/

•    Raavâ máttááttâs ja arâšoddâdem uárnejeijeid (peividum 11.5.2020)

•    Toos lasseen Máttááttâshaldâttâs lii almostittâm já valmâštâl jieijâs toimâsyergi uásild sierâ škovlimhaamijd kyeskee ravvuid. Máttááttâshaldâttâs ravvuuh https://www.oph.fi/fi/koulutus-ja-tutkinnot/opetustoimi-ja-koronavirus

Lasetiäđuh:
Arâšoddâdem, vuáđumáttááttâs já ávus čuovviittâspargo: pajehovdâ Eeva-Riitta Pirhonen, p. 0295 330 258
Luvâttâh já áámmátlâš škovlim: pajehovdâ Mika Tammilehto, p. 0295 330 308
Ollâškovlim: máttááttâsneuvos Maija Innola, p. 0295 330 120
THL: äššitobdeetuáhtár Otto Helve, p. 029 524 7711
THL: äššitobdeetuáhtár Emmi Sarvikivi, p. 029 524 7105

Ammatillinen koulutus Korkeakoulutus ja tiede Koulutus Varhaiskasvatus Yleissivistävä koulutus